ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) väljastas täna sünge raporti humanitaarkriisis vaevlevast maailmast, mille 60 miljonit sõjapõgenikku ennustab eskaleeruvat pagulasmigratsiooni
UNHCR: Tõsise üleilmse pagulaskriisi lahendamine on enneolematult oluline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNHCR-i uus iga-aastaselt ilmuv Global Trends raport kinnitab, et sõja ja erinevate konfliktide tagajärjel ümberasunud inimesi oli 2014. aasta lõpus 59,5 miljonit, aasta varem oli neid olnud 51,2 miljonit.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku António Guterres'e sõnul on jõutud paradigmaatilise muutuseni maailma ajaloos, sest konfliktide alustamine tundub olevat karistamatu ja rahvusvahelise üldsuse võimekus sõdade vältimisel on rohkem kui puudulik. Tema sõnul oleme sisenenud ajajärku, kus sõjapõgenike määr on tohutu ja rahvusvaheline vajadus sellega tegeleda on enneolematult suur. Vaatamata vajadusele on probleemi lahendamiseks eraldatud ressursid väga väiksed.
19,5 miljonit inimest oli 2014. aasta lõpu seisuga pagulased, rohkem kui 38 miljonit sisepagulased ja 1,8 miljonit asüülitaotluse vastuse pingsad ootajad. Nii sise- kui ka välipagulaste suurimaks päritoluriigiks on Süüria, kus oli aasta lõpuks 7,6 miljonit sisepagulast ja 3,88 miljonit välispagulast, esikolmikusse kuuluvad ka veel Afganistan ja Somaalia.
UNHCR-I Põhja- ja Baltimaade esindaja Markku Aikomus rõhutas Postimehele antud telefoniintervjuus, et üheksa pagulast kümnest viibivad arenevates riikides ja püstitama peaks küsimuse, kas ainult vähemjõukate riikide tegelemine meile kõigile olulise küsimusega on ikka aus. Euroopa Liidus paljuräägitud ümberasustusprogramm jagab Kreeka ja Itaalia vastutusrikast koormat pagulastele elamisväärseid tingimusi ning uude ühiskonda lõimumiseks vajalikku taristut pakkuda.
Tema sõnul ei mõista paljud pagulaste tulekule vastustunud jõud, et pagulasi klassifitseeritakse rangelt ja tihtipeale pole tegemist teps mitte oskusteta väheharitud isikute, vaid oma kodumaal keskklassi kuulunud spetsialiseerunud inimestega, kes olid ametilt arstid, õpetajad, insenerid jne.
Aikomus pani eestlastele südamele õppida tundma hädavajavaid inimesi ja mõistma, et ka nemad on vaatamata erinevale kultuuritaustale inimesed nagu meiegi. Ta rõhutas, et Euroopa ajaloos on paljud õhtumaalasedki, nagu näiteks tema rahvus soomlased, pidanud ühel või teisel ajalooperioodil pagulased olema ning me peaks tunnetama suuremat solidaarsust. Euroopa liidu pagulaspoliisi peaksid tema sõnul aga eestlasedki toetama, sest kui piiririigil Eestil peaks kunagi tekkima korraga suur hulk põgenikke, tahaks meiegi, et Euroopa meid toetaks.
Peamiseks põhjuseks mulluses pagulaste arvu ülikiires kasvus on Süüria kodusõda, kuid konfliktipiirkondi on maailmas poolesaja ringis. Statistiliselt muutus 2014. aastal igapäevaselt 42 500 inimest kas põgenikuks, asüüliotsijaks või sisepagulaseks, mis on täiesti rekordiline näitaja. See tähendab, et iga 122. inimene maailmas on mingi kategooria põgenik. Üleilmsest pagulaskonnast riiki moodustades oldaks rahvaarvu järgi 24. riik maailmas.
Eelmisel aastal saabus tihtipeale inimkaubitsejate poolt opereeritavatel laevadel Euroopasse 218 000 pagulast, neist 30% oli pärit Süüriast. Suurima arvu asüülitaotlustega riik Euroopas on Saksamaa, kuid maailmas esimene koht taotluste arvu poolest kuulub hoopis naaberriigile Venemaa. 274 000 menetletava asüülitaotlusega riigil pole see arv varasematel aastatel kunagi üle 5000-e tõusnud. Kiire kasvu põhjustajaks on Ukraina idaosa konflikt, kust pärineb üle 90-e protsendi uutest asüülitaotlustest.