/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/05/22/4093895t1hbe14.jpg)
NATO otsus suurendada kiirreageerimisjõudude koosseisu 40 000 sõdurini ja luua staabid kuues Ida-Euroopa näitab, et allianss on suuteline muutunud julgeolekuolukorrale adekvaatselt reageerima ja kiiresti otsuseid langetama, ütles Leedu president Dalia Grybauskaitė täna.
«See tähendab, et me mitte ainult ei räägi ohtudest, et need on tegelikud, vaid NATO ka reageerib adekvaatselt,» kiitis Grybauskaitė.
«Me leppisime Walesis kokku, et reageerimisjõududes saab olema ainult 5000 sõdurit. Nagu näha, oleme me juba poole aasta jooksul otsustanud paigutada neisse 40 000 sõdurit. See tähendab, et NATO riigid saavad aru ja kuulavad, mida me räägime, ja nad annavad neile ohtudele tegeliku hinnangu,» rääkis president täna hommikul Leedu raadiojaamale LRT.
See otsus tähendab tema sõnul, et «koos kiirreageerimisjõududega tugevneb meie kaitse, kui iga riik panustab».
NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas eile, et alliansi kaitseministrid otsustasid suurendada reageerimisjõude (NRF) 40 000 meheni. Praegu on NRF-is kolm korda vähem ehk 13 000 sõjaväelast.
NRF-iga lisandusid muu seas eriüksuslased ning õhu- ja mereväeüksused. NRF-i koosseisu kuuluvad ka 5000 maaväelasest koosnevad NATO kiirreageerimisjõud (VJTF).
Venemaast lähtuva ohu on otsustatud luuakse 40-liikmelised NATO staabid Leedus, Eestis, Lätis, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias.