Eesti teadur: Suure Paugu masin maailma lõppu ei põhjusta

Kõigi aegade kallimas eksperimendis osaleva Eesti teaduri Andi Hektori kinnitusel täna Šveitsis käivitatud superkiirendi maailma lõppu kaasa ei too, küll aga võib projekt sundida füüsikuid oma aastakümnete pikkust tööd ümber vaatama.

Kuna superkiirendi käivitamine on USAs kaasa toonud mitmeid kohtuasju, siis on selle eksperimendi kohta tehtud /.../ mitmeid turvaanalüüse, mis kõik on näidanud, et probleeme ei tohiks tekkida, väitis selles projektis osalev Eesti teadlane Andi Hektor Kuku raadio «Ärataja» programmile.

Astronoomiast on teada suured mustad augud, mille eluiga on hästi pikk, keegi ei tea, mis seal sees on, aga kõik teavad, et nad imevad asju enda sisse, selgitas teadur.

Tema sõnul väidavad teatud eksootilised füüsikateooriad, et ka väiksed mustad augud on võimalikud.

«Tegelikult selliseid väikseid musti auke peaks kogu aeg tekkima, sest kosmosest tulevad väga võimsa energiaga osakesed, mille energia on palju suurem, kui see Šveitsis käiv eksperiment,» selgitas Hektor, miks peljatakse pärast kiirendi käivitamist maailma lõppu.

Ta lisas, et kui selline väike must auk tekibki, siis on see nii raske, et piltlikult öeldes lendab lihtsalt minema või kaob kuhugi kosmosesse ära, mitte ei hakka ümbritsevat endasse n-ö imema.

Saatusliku tagajärjega katse

Selle eksperimendi käigus loodetakse leida ka seni tabamatuks jäänud elementaarosakest Higgsi bosonit, mida on nimetatud osakestefüüsika Pühaks Graaliks.

«See osake on teoorias oluline sellepärast, et ta sisuliselt annab kõikidele teistele osakestele massid,» selgitas teadur. Tema sõnul on osakesi kirjeldava teooria kohaselt kõik osakesed ilma massita.

«Aga kui me vaatame ennast või asju meie ümber, siis näeme, et kõikidel on massid, kõik asjad kaaluvad midagi,» selgitas Hektor ja lisas, et Higgsi boson ongi masside määramiseks vajalik.

«See (Higgsi boson - toim) on paberil olemas, aga keegi pole suutnud tõestada, et see tegelikult ka eksisteerib ja nüüd üritatakse seda katsega tekitada,» lausus teadur.

Kui  katse peaks õnnestuma, siis annab see Hektori sõnul tunnistust sellest, et väljamõeldud  osakeste füüsika n-ö standardmudel on korrektne ja teooria peab paika.

Kui seda osakest aga katse käigus ei leita, siis on teooria vigane. «Ütleme nii, et viimase 60 aasta füüsikateadus tuleb uue pilguga ümber vaadata,» sõnas ta.

Hektori sõnul ei tasu loota, et suured avastused sünnivad kohe pärast kiirendi käivitamist. Tema sõnul on käivitamine pikk protsess ning selle täppishäälestamine võtab aega mitu kuud.

Täna käivitatud superkiirendi Large Hadron Collider (LHC) põrgatab omavahel pea valguse kiirusel liikuvaid prootonikimpe ning detektorid otsivad senisaavutamatu energiaga toimuvate kokkupõrgete jälgedest vihjeid uutele elementaarosakestele, millest kõige oodatum on nn Higgsi boson.

Ajalooline sündmus toimub Šveitsi ja Prantsusmaa piirile rajatud 27-kilomeetrises suletud tunnelis, mis asub 100 meetri sügavuses maapõues. Eksperimendi korraldab Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN).