/nginx/o/2009/06/25/198389t1h0139.jpg)
Norra Nobeli komitee otsustas tänavuse rahupreemia anda Hiina kommunistliku režiimi juhtivale teisitimõtlejale Liu Xiaobole.
Rahu-Nobeli pälvis Hiina dissident Liu Xiaobo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra Nobeli komitee esimehe Thorbjørn Jaglandi kinnitusel pälvis 54-aastane Liu preemia pika ja vägivallatu võitluse eest põhiliste inimõiguste eest Hiinas, vahendas uudisteagentuur AFP.
«Norra Nobeli komitee on kaua uskunud, et inimõiguste ja rahu vahel on lähedane seos,» lisas Jagland.
«Viimaste aastakümnete jooksul on Hiina saavutanud majandusliku arengu, millele ajaloos on raske võrdset leida. Riik on nüüd maailma suuruselt teine majandus, sajad miljonid inimesed on pääsenud vaesusest. Poliitilise osaluse ulatus on samuti laienenud,» seisis komitee avalduses.
«Hiina uue staatusega peab kaasnema suurem vastutus. Hiina on vastuolus mitmete rahvusvaheliste lepingutega, millega riik on liitunud, samuti omaenda ettekirjutustega, mis käsitlevad poliitilisi õigusi. Hiina põhiseaduse artikkel 35 sätestab, et «Hiina Rahvavabariigi kodanikud naudivad sõna-, ajakirjandusvabadust, vabadust koguneda ja moodustada ühinguid ning võtta osa rongkäikudest ja meeleavaldustest.» Praktikas on need vabadused Hiina kodanikele selgelt piiratud.»
Mullu määras Pekingi kohus Liule riigivõimu õõnestamisele õhutamise eest 11-aastase vanglakaristuse.
Ülemöödunud aastal kirjutas Liu ühena esimestest alla poliitilistele reformidele kutsuvale manifestile Harta 08, mis oli koostatud Tšeshhi ekspresidendi Vaclav Haveli legendaarse Harta 77 eeskujul.
Kunagine ülikooli kirjandusprofessor Liu on istunud vangis seoses osalemisega 1989. aasta Taevase Rahu väljaku meeleavaldustel.
Teda peeti üheks võimalikuks Nobeli võitjaks ka mullu, seoses 60 aasta möödumisega Hiina Rahvavabariigi loomisest ja 20 aasta möödumisega Taevase Rahu väljaku meeleavaldustest.
Liu pälvis rahupreemiaga ka kümme miljonit Rootsi krooni ehk ligikaudu 17 miljonit Eesti krooni. Preemia antakse üle detsembris, kuid on vähetõenäoline, et Hiina võimud ta tseremooniale lubavad.