/nginx/o/2010/10/08/446156t1he480.jpg)
Prantsusmaa koolide range hindamissüsteem ja õpilaste ülitihedad tunniplaanid on viinud selleni, et 130 000 õpilast aastas langeb koolist välja ja 38 protsenti jääb istuma.
Prantsuse range hindamissüsteem mõjub õpilastele rängalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Suurbritannias saab eksamil väga hea (A või uues arvestuses A*) hinde 27 protsenti õpilastest, siis Prantsusmaal on selle saamine peeaegu võimatu, kirjutab The Economist.
Sel aastal sai maksimaalse tulemuse (20/20) 30 Prantsuse õpilast ehk 0,006 protsenti, enam kui 14/20 tulemusega sooritas eksami vaid 22 protsenti eksamisooritajatest. Briti õpilastest saab hinde A* 8 protsenti õpilastest ehk enam kui tuhat korda suurem hulk noori.
Mõned hariduseksperdid leiavad, et prantsuse gümnaasiumiõpilased teevad liiga palju koolitööd ja neid hinnatakse liiga karmilt.
Näiteks ühe Pariisi eliitülikooli SciencesPo juht Richard Descoings leiab, et Prantsuse koolid treenivad põlvkonnatäie frustreeritud ja pessimistlikke noori, kes ei usalda teineteist ega süsteemi. Ta külastas möödunud aastal 80 kooli ja kohtus 7000 õpilasega, kelle hinnangud kooli kohta kõikusid igava ja õudse vahel.
Briti endine ajakirjanik Peter Gumbel argumenteeris omakorda, et Prantsuse karm hindamissüsteem mõjub halvasti noorte moraalile, enesekindlusele ja õpitulemustele.
Kriitikute hinnangul on põhiprobleem selles, et lisaks rangele hindamissüsteemile on Prantsusmaal õpilastel ka ülitihedad ajagraafikud. Lütseumiõpilastel on pikad päevad, sageli hommikul kella 8st kuni õhtul kella 6ni, mis on sätitud sobima pigem õpetajatele kui õpilastele. Koos kodutöödega on laste töönädalate pikkus keskmiselt 45 tundi.
Õpilased, kes ei saa õppetöös nõutaval tasemel hakkama, jäävad klassikursust kordama. 15-aastastest prantslastest on «istuma» jäänud juba 38 protsenti, kui OECD riikide keskmine näitaja on 13 protsenti. Igal aastal lahkub ilma lõpetamata koolist 130 000 õpilast. Uuringud näitavad Prantsuse õpilaste ebatavaliselt kõrget stressitaset ja ängi.
Seetõttu on Prantsusmaa haridusminister Luc Chatel hakanud koolisüsteemis kavandama muudatusi. Näiteks pakub reform 15-16-aastastele uusi õppeainevalikuid (näiteks tehnoloogia), aga annab ka õpiraskustega õpilastele abiks isikliku juhendaja. Umbes 100 pilootkooli proovivad uut õppegraafikut, milles on akadeemilised õppeained hommikupoolikuti ja sport pärastlõunal.