Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Katrin Saks vahetas tänasel komisjoni koosolekul ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri Javier Solanaga ideid Euroopa Liidu julgeolekustrateegia täiendamiseks.
Solana: Balti riigid ei vaja täiendavaid julgeolekumeetmeid
Saks tundis huvi, kuidas Venemaa agressioon Gruusia vastu mõjutas konkreetselt Solana koostatud Euroopa Julgeolekustrateegia diskussioonipaberit.
Eesti saadiku arvates vääris tänasel komisjoni koosolekul tähelepanu Läti endise kaitseministri, Euroopa Parlamendi kolleegi Valdis Kristovskise küsimus täiendavate julgeolekumeetmete kohta Balti riikidele.
Solana sõnade kohaselt tagab nende riikide julgeoleku NATO. «Vähemalt praegu ei peaks me astuma täiendavaid samme,» lisas Solana.
Javier Solana koostatud Euroopa Julgeolekustrateegia diskussioonipaberit tutvustati liikmesriikide välisministritele 5. septembril Prantsusmaal Avignonis toimunud Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul Gymnichi kohtumisel.
«Euroopa julgeolekustrateegiast rääkides nõustusid ka välisministrid toona, et Gruusia sündmuste valguses peab Euroopa Liit oma hinnangud muutunud oludega kooskõlla viima,» ütles Saks.
«Olen seisukohal, et julgeolekustrateegiat tuleb uute sündmuste valguses kaasajastada. Küsisin Solanalt, millised muudatused on viidud strateegiasse seoses relvastatud konflikti puhkemisega Euroopa Liidu külje all, mida peeti veel 2003. aastal väheusutavaks,» täpsustas Saks.
Solana kinnitas Saksa küsimusele vastates, et kaasajastamine on põhjendatud. «Kui euroliidu septembrikuisel Gymnich'il rääkisime meetmetest ja tehnikast, siis käesoleva aasta detsembrikuuks üritame valmis saada värske julgeolekustrateegia ning kajastada selles loomulikult liikmesriikide ettepanekuid,» lisas Solana.
Saksa sõnul on Euroopa Liidus muudatuste menetlemise ajakava paraku selline, et kiiret reageerimist vajavad asjad leiavad paberil kajastamist alles kuid hiljem. «Praeguses olukorras siis detsembris nagu Solana märkis,» ütles Saks.
Saks hinnangul on selge, et täna tuleb varasemast rohkem tähelepanu pöörata regionaalsetele ja külmutatud konfliktidele, mida varem ei arvestatud; samuti küberjulgeolekuga seonduvale ning energiatarne sõltuvusele.
«Arutada tuleks ka Euroopa Liidu ja NATO võimalikke koostöövorme ühistes julgeolekuküsimustes,» kinnitas Eesti saadik.
Solana vastus näitab Saksa sõnul seda, et praegu tegeletakse eeskätt tulekahju kustutamisega. «Oht on selles, et vaadeldes Venemaa-Gruusia sündmusi kui üksikkonflikti, ei sea me toimunut laiemasse konteksti. Tuleb tunnistada, et täna ei taheta Euroopas näha metsa puude taga – ei läheneta strateegiliselt. Kõike seda kinnitas tänane välisasjade komisjoni arvamusring,» lisas eurosaadik.