/nginx/o/2015/07/04/4243095t1h9bd2.jpg)
Läti osaliselt venekeelne kommertsraadiojaam Krievu hītu radio (KHR) esitas konstitutsioonikohtule kaebuse seoses elektroonilise massimeedia seaduse muudatusega jõustuvate keelereeglitega, ütles kohus BNS-ile.
Läti osaliselt venekeelne kommertsraadiojaam Krievu hītu radio (KHR) esitas konstitutsioonikohtule kaebuse seoses elektroonilise massimeedia seaduse muudatusega jõustuvate keelereeglitega, ütles kohus BNS-ile.
Reeglid näevad ette, et raadiojaamad, mille saadetest pidi seni olema vähemalt 50 protsenti läti keeles, peavad 2016. aastal minema täielikult üle riigikeelele.
Konstitutsioonikohus algatas reedel kohtuasja KHR-i kaebuse asjus, milles väidetakse, et keelereeglid rikuvad viimase õigust äri teha. Kui raadiojaama sisu muutub täiesti lätikeelseks, on sel ettevõtte tegevusele negatiivne mõju, ütleb KHR.
Ettevõtte väitel on uute reeglite rakendamine vastuolus õigustatud ootuse põhimõttega, sest raadiojaam sai tegevusloa enne vastava seaduse jõustumist. Ühtlasi rikkuvat uued reeglid sõnavabadust, sest piiravad kuulajaskonna info hankimise võimalusi ja nii võib KHR kaotada sihtauditooriumi.