/nginx/o/2008/02/09/17725t1h185a.jpg)
Välisminister Urmas Paet rõhutas täna konverentsi «Energiajulgeolek Balti riikides: ülemaailmsed trendid ja võtmeküsimused» avades, et energiajulgeolek on prioriteet Eesti eesistumisel Balti Ministrite Nõukogus 2011. aastal.
Paet: Eesti prioriteet Balti Ministrite Nõukogu eesistumisel on energiajulgeolek
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisministri sõnul tuleb energiajulgeolekust rääkides silmas pidada nii hästitöötavat regionaalset elektri- ja gaasiturgu kui ka piisava varustuskindluse tagamist ning ühenduste loomist Euroopa Liidu siseselt ja samuti kolmandate riikidega, vahendas ministeeriumi pressiesindaja.
Regionaalsetest arengutest kõneldes märkis Paet, et Eesti ja teiste piirkonna riikide jaoks on oluline Läänemere energiaühenduste kava. Välisministri sõnul on kavas kirjas, et Balti regiooni energiajulgeoleku suurendamiseks on vajalik uute energiaühenduste rajamine ja ka ühise Põhja-Balti elektrituru väljaarendamise. ««Balti energiasaare» likvideerimiseks näeb tegevuskava ette näiteks teise kaabli rajamist Eesti ja Soome vahele aga ka ühendusi Leedu-Rootsi ning Leedu-Poola vahel,» selgitas Paet.
Samas tõi välisminister välja ka selle, et energiajulgeoleku puhul ei saa piirduda vaid Euroopa Liidu sisese koostööga. «Meil tuleb teha koostööd USAga, kellega ühiselt peame otsima võimalusi energiavarustuse mitmekesistamiseks. Eriti oluline on energiajulgeolekualane koostöö USA-ga Kaspia ja Musta mere regioonis lõunakoridori projektide elluviimiseks,» ütles Paet. Välisminister rõhutas, et tähtsal kohal Euroopa Liidu energiapoliitikas on ka Lõunakoridori projekt, mis peaks senistest suurtarnijatest sõltumatult tooma Euroopa Liitu gaasitarned Kaspia regioonist, Kesk-Aasiast ja Lähis Idast.
Lõpetuseks tõstis välisminister Paet esile ka energiaefektiivsuse küsimuse ning märkis, et energiavarustuse parandamise ning energiajulgeoleku suurendamise juures peab alati arvestama ka keskkonnamõjudega. «Keskkonnaaspektide puhul tuleb silmas pidada energiaallikate mitmekesistamist, aga samas on oluline mõelda näiteks ka sellele, kui energiasäästlikud ja keskkonnasõbralikud on meie elamud,» ütles Paet ja lisas, et energiatarbimise vähendamine on kasulik nii keskkonnale kui majandusele, sest kõige odavam ja rohelisem on kulutamata energia.
Konverents «Energiajulgeolek Balti riikides: ülemaailmsed trendid ja võtmeküsimused» toimub 11.-12. oktoobril ja seda korraldab Eesti Välispoliitika Instituut koostöös välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonnaga.