/nginx/o/2015/07/06/4252053t1hcc04.jpg)
Pagulaste vastuvõtmise mõju riigieelarvele on keeruline ennustada, teatas täna Läti siseministeerium.
Riia: pagulaste vastuvõtmise mõju riigieelarvele on raske ennustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti valitsus otsustas täna järgmise kahe aasta jooksul vastu võtta vastu 250 põgenikku.
Läti saab iga põgeniku kohta Euroopa Liidult 6000 eurot. Lisakulutusi võib kaasa tuua suhteliselt suure hulga sisserändajate vastuvõtmine nõnda lühikese aja jooksul, teatas ministeerium.
Siseminister Rihards Kozlovskis on varem BNS-ile öelnud, et varjupaigataotlejad peavad vastama pagulasstaatuse saamiseks määratud tingimustele, mis tähendab, et nad on põgenenud kodumaalt etnilise, poliitilise või usulise tagakiusu eest ning nende elu on ohus.
Riik peab põgenikele tasuma ka toimetulekutoetust ning maksma nende integreerimise eest ühiskonda, mis hõlmab keele- ja kutseõpet, majutust ja tervishoidu, teatas siseministeerium.
Aastatel 1998 kuni 2014 on varjupaika Lätis taotlenud 1440 inimest. Eelmisel aastal esitati Läti migratsiooniametile rekordilised 364 asüülitaotlust.
Sel aastal on varjupaigataotlusi esitatud 91 korral, neist 89 olid esmakordsed taotlused ning kaks pikendamistaotlused. Neist kuus said täiendava kaitse, ent pagulasstaatust pole antud neist kellelegi.
Kokku on Läti määranud pagulasstaatuse 65 inimesele ning täiendava kaitse 127 inimesele. Enamik asüülitaotlejaid saabuvad Lätti Gruusiast, Ukrainast, Süüriast ja Iraagist.