Tšiili parlamendi alamkoda kiitis eile häälteenamusega heaks seaduseelnõu, mis dekriminaliseerib kanepi kasutamise meleelahutuslikul ja meditsiinilisel eesmärgil ning koduse kanepikasvatamise.
Tšiili astus sammu kanepi legaliseerimise suunas
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. juuli 2015, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seaduseelnõu kohaselt saaks tšiillased tulevikus omada kümme grammi kanepit ning kasvatad kuute kanepitaime, edastab AFP.
Uue seaduseelnõu hääletamisel oli 68 rahvasaadikut selle poolt, 39 oli vastu ning viis saadikut ei andnud oma häält.
Seni kehtiva seaduse järgi võib Tšiilis saada kanepi omamise ja kasvatamise eest kuni 15 aasta pikkuse vanglakaristuse.
Tšiili kommunistliku partei rahvasaadiku Karol Cariola sõnul oli see hääletus läbimurdeks.
«Tegemist on ajalooliselt tähtsa otsusega nende jaoks, kes kasutavad kanepit ravimina. Neil inimestel on varsti võimalik ametlikult seda taime kasvatad,» teatas Cariola.
Seaduseelnõu vastu hääletanud rahvasaadikute sõnul võib kanepi legaliseerimine kastavada noorte seas narkootikumide tarbimist.
Seaduseelnõust seaduse jõustumiseni on veel pikk tee. Parlamendi tervishoiukomisjon uurib seaduseelnõus olevat detailselt enne kui parlamendi alamkoda teeb eelnõu iga osa suhtes hääletuse.
Pärast seda läheb eelnõu Tšiili parlamendi ülemkotta arutamisele.
Selle aasta alguses rajati Tšiili pealinna Santiagosse Lõuna-Ameerika esimene meditsiinilise kanepi kasvandus.
Uurimine näitas, et Tšiilis kasutatakse kanepit rohkem kui teistes Ladina-Ameerika riikides.
Seaduslikku kanepi kasvatamist pooldava organisatsiooni Daya Foundation esindaja Ana Maria Gazmurri arvab, et Tšiilis saab üsna varsti ametlikult kanepit tarbida.
«Parlamendi tervishoiukomisjonil ei peaks seaduseelnõu läbivaatamiseks üle ühe kuu kuluma. Ideaalolukorras kiidaks parlamendi ülemkoda seaduseelnõu heaks kahe kuuga,» lausus Gazmurri.
Tšiilis oli aastatel 1973 – 1990 kindral Augusto Pinocheti diktatuur, mille tõttu seda riiki peetakse seni Lõuna-Ameerika riikide seas üheks konservatiivsemaks. Tšiillaste suhtumine on viimase kümne aastaga muutunud siiski liberaalsemaks.