/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/08/4260385t1hfe7e.jpg)
Venemaa pani kolmapäeval ÜRO Julgeolekunõukogus veto resolutsioonikavale Srebrenica massimõrva genotsiidiks tunnistamise kohta.
Venemaa pani ÜRO Srebrenica genotsiidi eelnõule veto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neli julgeolekunõukogu riiki - Angola, Hiina, Nigeeria ja Venezuela - jäid erapooletuks.
Teisipäeval lükati hääletus Suurbritannia esitatud resolutsioonikava üle Venemaa vetoähvarduse tõttu edasi kolmapäevale, lootes, et Venemaa vastuseisu õnnestub murda.
Bosnia serblaste relvajõud tapsid 1995. aasta juulis Srebrenicas enam kui 8000 moslemist meest ja noorukit. Tegemist oli rängima massimõrvaga Euroopa pinnal pärast Teist maailmasõda. Juulis möödub tapatalgutest 20 aastat.
ÜRO tähtsaim otsustusorgan lootis tunnistada massimõrva genotsiidiks ajal, mil Bosnia valmistub laupäeval tapatalgute 20. aastapäeva mälestama.
Bosnia serblaste liidrid kutsusid Venemaad ÜRO resolutsiooni vetostama, väites, et see on Serbia-vastane.
Serbia peaminister Aleksandar Vučić teatas teisipäeval, et osaleb 11. juulil Srebrenica massimõrva mälestusüritusel.
Srebrenica moslemienklaav oli ÜRO kaitse all kuni 11. juulini 1995, kui Bosnia serblaste väed kindral Ratko Mladići juhtimisel hõivasid linna, kuhu ÜRO kaitse alla olid kogunenud tuhanded inimesed ka ümbruskonna küladest. Järgnenud päevadel tapeti ligi 8000 moslemi meest ja poissi, kelle laibad visati ühishaudadesse.
Enklaavi kaitsnud kergrelvastatud Hollandi rahupataljon ei sekkunud veresauna. 2002. aastal astus Hollandi valitsus tagasi pärast raportit, mis süüdistas Hollandi rahuvalveüksust ja kõrgeid sõjaväelasi suutmatuses veresauna ära hoida.
Aastail 1992-1995 peetud Bosnia sõjas hukkus 100 000 ja jäi kodutuks 2,2 miljonit inimest.