/nginx/o/2015/07/10/4266121t1h3111.jpg)
Homme täitub 20 aastat sellest, kui algas Teise maailmasõja järgse Euroopa julmim veresaun: Srebrenica massimõrv. Serblaste väed hukkasid üle 8000 bosnia moslemi poisi ja mehe, linna jäänud naisi ja lapsi aga vägistati ja küüditati.
/nginx/o/2015/07/10/4266047t1hc759.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266051t1he091.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266059t1h86b2.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266063t1h8d55.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266071t1ha90f.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266077t1h0af5.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266115t1hb5de.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266097t1h9e37.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266121t1h3111.jpg)
/nginx/o/2015/07/10/4266139t1hcd9e.jpg)
Homme täitub 20 aastat sellest, kui algas Teise maailmasõja järgse Euroopa julmim veresaun: Srebrenica massimõrv. Serblaste väed hukkasid üle 8000 bosnia moslemi poisi ja mehe, linna jäänud naisi ja lapsi aga vägistati ja küüditati.