Homme toimub Bosnias Srebrenica 20. aastapäeva mälestustseremoonia

Kirstud Potocaris matmist ootamas. Foto: SCANPIX

Välisriikide esindajad valmistuvad homme tähistama 20 aasta möödumist Srebrenica veretööst, mis on rängim massimõrv Euroopa pinnal pärast Teist maailmasõda.

Juba täna hakkasid välisriikide kõrged esindajad kohale saabuma, et võtta osa mälestuspäevast, mille üheks osaks on 136 hiljuti leitid veresaunaohvri matused.

Külaliste hulgas on Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu, Jordaania kuninganna Noor ja USA ekspresident Bill Clinton. Laupäevaks oodatakse ka Euroopa Liidu välispoliitikajuhti Federica Mogherinit.

Bosnia serblaste relvajõud tapsid 1995. aasta juulis Srebrenicas enam kui 8000 moslemist meest ja noorukit. 11. juulil möödub tapatalgutest 20 aastat.

Srebrenica massimõrv on ainus aastatel 1991-1995 kestnud Bosnia sõja episood, mille rahvusvahelised kohtud on genotsiidiks tunnistanud, ent see on jätkuvalt vaidlusteema Bosnia moslemite ja serblaste vahel.

Srebrenica moslemienklaav oli ÜRO kaitse all kuni 11. juulini 1995, kui Bosnia serblaste väed kindral Ratko Mladići juhtimisel hõivasid linna, kuhu ÜRO kaitse alla olid kogunenud tuhanded inimesed ka ümbruskonna küladest. Järgnenud päevadel tapeti ligi 8000 moslemi meest ja poissi, kelle laibad visati ühishaudadesse.

Enklaavi kaitsnud kergrelvastatud Hollandi rahupataljon ei sekkunud veresauna. 2002. aastal astus Hollandi valitsus tagasi pärast raportit, mis süüdistas Hollandi rahuvalveüksust ja kõrgeid sõjaväelasi suutmatuses veresauna ära hoida.

Aastail 1992-1995 peetud Bosnia sõjas hukkus 100 000 ja jäi kodutuks 2,2 miljonit inimest.

Mälestustalitustest oodatakse osa võtma 50 000 inimest.

Srebrenica ohvrite surnukehi leitakse ikka veel seniavastamata ühishaudadest. Praeguseks on 93 hauast välja kaevatud ja 314 kohast leitud. Ohvrite isikud on DNA-analüüsi abil tuvastatud ja üle 6000 on uuesti maha maetud.

Bosnia serblased ei tunnista toimunut genotsiidiks ja nende liider Milorad Dodik nimetas eelmisel nädalavahetusel ohvrite arvu valeks.

ÜRO Julgeolekunõukogu pani sel nädalal hääletusele resolutsiooni Srebrenica veretöö genotsiidiks tunnistamise kohta, kuid Venemaa vetostas selle.