Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/07/10/4267309t1h9f33.jpg)
Paljud peavad Kreeka võlakriisi võtmeosapoolteks Kreekat ja Saksamaad. Just neid riike on Monty Pythoni kujutanud oma 1974. aasta sketšis jalgpallimängu kaudu mõõtu võtmas.
Jalgpallimatšis esindavad riike nende tuntuimad filosoofid. Suurem osa ajast ei toimu midagi, lõpuminuteil muutub mäng liikuvamaks. Sokrates lööb palli Saksamaa väravasse, mille vahiks on Leibniz. Hegel, Kant ja Marz hakkavad seepeale kohtunik Konfuutsiusega vaidlema.
Saksa filosoofia üks keskseid küsimusi on ühiskonda juhtuvate põhimõtete leidmine. Eriti oluliseks muutub küsimus majandusteadlaste jaoks, kes püüavad lõpmatu statistikavoo keskelt leida põhjapanevaid mustreid. Tundub, et igale reeglile leidub siiski alati erand. Seega võivad mustrid peituda pigem meie enda mõistuses, kui ümbritsevas maailmas.
Saksa filosoofide jaoks on üks ajalooline põhilisi on olnud idee, et võlas on midagi ebaloomulikku ja ebamoraalset. Saksa sõna schuld tähendab ju ühtlasi võlga ja süüd.
The Economist märkis 2008. aasta majanduskriisi ajal, et Saksamaa püüab oma finantsfilosoofiat ka teiste riikideni viia. Tundub, et Kreeka puhul pole see sakslastel kuigi hästi õnnestunud.