Kreeka lahkumist eurotsoonist pooldavate ning sellele vastu olevate riikide kaart jaguneb nüüd umbes nii, nagu oli Euroopas 500 aastat tagasi usupuhastuse ajal.
Euroopa on nüüd jagunenud sama moodi nagu 500 aasta eest
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
13. juuli 2015, 07:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti väljaande The Guardian arvates jagunevad 18 euroala riiki kolme gruppi – esimesed pooldavad Kreeka jäämist eurotsooni, teised pooldavad Grexitit ehk Kreeka lahkumist ning kolmandad jäävad kõhklevale seisukohale.
Neli riiki, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania ja Luxemburg, soovivad Kreeka jäämist euroriigiks.
Üheksa riigi arvates on Grexit hea idee Kreeka kriisi lahendamiseks, need on Soome, Läti, Leedu, Slovakkia, Austria, Saksamaa, Holland, Belgia ja Malta.
Viis riiki on kahevahel, kuid siiski ei sooviks Grexitit - Eesti, Iirimaa, Portugal, Küpros ja Sloveenia.
The Guardiani arvates meenutab nüüdne riikide jagunemine usupuhastusaja Euroopat 16. – 17. sajandil.
Saksalase Martin Lutheri algatatud usupuhastus 1517. aastal viis selleni, et kristlikus kirikus toimusid uuendused, kuid samas tekkis kirikulõhe.
Põhja-Euroopa irdus Rooma paavsti alluvusest ning katoliiklaste kõrvale tekkisid protestandid, reformistid ja anglikaanid ning veel mitu väiksemat usulahku.
Luther sai kuulsaks sellega, et 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenberi linnakiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, milles mõistis hukka patukustutuskirjade müümise ja samas kritiseeris katoliku kirikut. Need teesid levisid saksa keelde tõlgituna.
Juba 16. sajandil kuulus Kreekas Ottomanide impeeriumi koosseisu ning seal õigeusk, mitte katoliiklus või protestantism.
Usupuhastusele järgnesid mitmed ususõjad, millest suurim ja viimane oli 30-aastane sõda aastatel 1618 – 1648, kus olid vastaspooltel katoliiklased ja protestandid.
Protestantide juhiks oli Rootsi kuningas Gustav II Adolf, kes langes Lützeni lahingus 1632. aastal.
Sõda lõppes alles 1648. Aastal Vestfaali rahuga, mida peetakse tänapäeva riikidele alguse panemiseks.
Katoliiklaste ja õigeusu esindajate maailmapilt erineb luterlaste ja anglikaanide omast. Osalt on praegune kriis ka usu ja maailmavaate kriis.
Saksamaa kantsler Angela Merkel on Kreeka suhtumist karmilt kritiseerinud ning siis tõid mitmed väljaanded ära, et saksa keeles saab sõna «võlad» (Schulden) põhimõtteliselt võrdsustada «süü» või «patuga».
Ehk Kreekat nähakse kui süüdimatut patustajat.
Kaarti vaata siit.