/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/07/14/4277593t1h6cf5.jpg)
Venemaa vaen NATO vastu on tingitud asjaolust, et allianss sümboliseerib Moskva lüüasaamist, ütles endine Soome suursaadik NATOs.
Soome diplomaat: NATO sümboliseerib Moskva lüüasaamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastail 1997-2002 Soomet NATOs esindanud Leif Blomqvist ütleb end olevat palju mõtisklenud, miks Venemaa võõrastab lääne sõjalist liitu sellisel määral.
Tema hinnangul peitub seletus Nõukogude Liidu lagunemises, mida Venemaa peab lüüasaamiseks.
Soome NATOsse astumist ei pea Blomqvist tõenäoliseks, sest seda võimalust ei ole seni kasutatud ja Moskva on jätkuvalt selle vastu.
Kui Soome Nõukogude Liidu lagunedes kaalus NATO liikmesust, oli loobumise peapõhjuseks soovimatus võtta vastutus Balti riikide kaitsmise eest Soome ja Rootsi õlule, ütles Blomqvist.
Rahvusvaheliste suhete professori Tuomas Forsbergi hinnangul on Soome suhetes Baltimaadega valupunktiks kurikuulus Molotov-Ribbentropi pakt. Kui Nõukogude Liit ja Saksamaa jagasid mõjusfääre, koheldi Soomet neljanda Baltimaana.
«Pärast seda on Soome soovinud alati olla miski muu, olla Põhjamaa,» lausus Forsberg Poris, kus nii tema kui Blomqvist osalesid arutelul Soome julgeolekupoliitika üle.
Ka see ajalooline trauma mõjutas Soomet professori arvates mitte astuma allianssi samal ajal Baltimaadega.
Forsbergi hinnangul on see ka põhjuseks, mis Soome ei ole soovinud arendada Läänemere piirkonna sõjalist koostööd, vaid teeb pigem koostööd Põhjamaadega.
Suursaadik Blomqvist pidas Soome koostööd Rootsiga neist kõige perspektiivikamaks. Sõjaliseks suurjõuks ei muutu tema hinnangul siiski kumbki.
«Kahest suhteliselt nõrgast ei saa üht tugevat, kuidas koostööd ka ei tehtaks,» ütles ta. Seetõttu vajavad ka Rootsi ja Soome tema meelest oma kaitsekoostööks Ühendriikide sõjalist kaalu.
Blomqvist ei usu, et Soome-Rootsi koostöö võiks areneda sõjaliseks liiduks ja et Rootsi võtaks endale kohustuse Soomet kaitsta. Tema sõnul võiks Rootsi seda teha vaid juhul, kui saaks tugevad tagatised omaenda julgeoleku osas. Need aga osutuksid võimalikuks üksnes Soome ja Rootsi ühinemise korral NATOga.
Soome uus valitsus asub alles uurima alliansiga võimaliku ühinemise mõjusid. Rootsi praegune valitsus aga ei pea liikmesust vajalikuks, kuigi saadik nentis, et diskussioon on Rootsiski hoogu juurde saanud.