Dijsselbloemi sõnul on paljudel Kreeka osas mõistmine lõppemas

Hollandi rahandusminister ja Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem.

FOTO: Virginia Mayo/AP

Eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem ütles teisipäevases intervjuus Hollandi uudistesaatele Nieuwsuur, et paljudel Euroopas on Kreeka osas mõistmine lõppemas ja liikmesriikides korraldatud referendumid oleksid näidanud, et Kreekale enam raha anda ei soovita.

Dijsselbloemi sõnul soovis ta ise, et Kreeka saaks toetuse, mida see vajab, kuid riigi valitsus on teinud selle väga raskeks.

«Peate aru saama, et kui me oleks korraldanud rahvahääletuse ülejäänud 18 riigis, kas me peaksime Kreekale raha andma, siis tulemused oleksid olnud palju löövamad, kui see 60 protsenti, kes Kreekas hääletasid,» ütles Dijsselbloem.

Eurogrupi president oli varem päeval märkinud, et kõik ettepanekud Kreeka sildrahastamiseks on ebasoodsad ja juriidiliste vastuargumentidega.

Dijsselbloemi sõnul on kõik valikuvariandid ebasoodsad ja igal neist on juriidilisi vastuargumente.

Suurbritannia rahandusminister George Osborne ütles teisipäeval, et Suurbritannia ei kavatse maksta Kreekale antavate abilaenude eest. See tähendab, et euroala rahandusministrid ei saa jääda lootma esialgsele ideele võtta see raha Euroopa finantsstabiilsuse mehhanismist (EFSM), millesse on panustanud ka Suurbritannia.

Kreeka rahandusministeerium teatas teisipäeva õhtul, et parlamendile on esitatud seaduseelnõu, mille vastuvõtmine on tingimus kõneluste alustamiseks võlausaldajatega kolmanda abipaketi üle.

Eelnõu tuleb arutusele kolmapäeval ja hääletus selle üle toimub samal õhtul.

Kreeka ja eurotsooni riigid jõudsid esmaspäeval 17 tundi kestnud tippkohtumisel kokkuleppele reformikavas, mis seab ohtu vasakradikaalse Syriza juhitud valitsuse stabiilsuse. Ligi 30 võimupartei liiget on teatanud, et ei kavatse reformiseaduste vastuvõtmist toetada.

Seaduseelnõu peaks kolmapäeval siiski Kreeka parlamendis läbi minema, sest seda on lubanud toetada opositsioon.

Kreeka ja eurotsooni esmaspäevane kokkulepe näeb muuhulgas ette pensionikärpeid, käibemaksutõuse ning suuremahulist erastamist.

Tagasi üles
Back