Kreeka peaministri sõnul võideldi kõnelustel palkade ja pensioni eest

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ajakirjanike küsimustele vastamas.

FOTO: ANDREA BONETTI/AFP

Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles teisipäevaõhtuses telepöördumises, et eurotsooni läbirääkimistel võideldi peamiselt kreeklaste palkade ja pensionide eest, mis oleksid saanud vastasel korral veelgi suuremate kärbete osaliseks, vahendas uudisteagentuur Reuters.

Tsiprase kinnitusel on uus lepe Kreekale ja kreeklastele varasemast parem ning ta võtab selle eest täieliku vastutuse, kuigi ise sellesse ei usu. Peaminister möönis, et tegemist ei ole eduka leppega, kuid see oli ainus võimalik valik ja päästis riigi eurotsoonist lahkumisest.

«Võtan vastutuse kõigi vigade eest, mida ma ehk olen teinud. Võtan vastutuse selle leppe eest, millesse ma ei usu, kuid mille ma sellest hoolimata allkirjastasin selleks, et vältida riigi ja pankade kokkukukkumist,» rääkis Tsipras.

Peaministri sõnul tuleb riigis tõsiselt hakata võitlema korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmisega. Tsipras avaldas ühtlasi lootust, et kui Kreeka majandus pöördub taas tõusule, saab tulusid võrdsemalt jaotama hakata. Peaministri hinnangul tuleb Kreeka kriisist välja umbes kolme aastaga.

Tsiprase kinnitusel uskus ta, et rahvahääletuse korraldamine aitab Kreekal saada paremat lepingut ja ei sea ohtu riigi eurotsooni-liikmesust.

Peaminister teavitas ühtlasi, Kreeka pangad võivad veel kuuks suletuks jääda, kuni eurotsooniga sõlmitud lepe on lõplikult vormistatud.

«Pankade avamine sõltub leppe kinnitamisest, mis leiab aset kuu jooksul,» ütles Tsipras.

Peaminister avaldas samas lootust, et sel ajal tõstab Euroopa Keskpank (EKP) Kreeka kommertspankade erakordse likviidsusabi (ELA) piirmäära.

Kreeka rahandusministeerium teatas teisipäeva õhtul, et parlamendile on esitatud seaduseelnõu, mille vastuvõtmine on tingimus kõneluste alustamiseks võlausaldajatega kolmanda abipaketi üle.

Eelnõu tuleb arutusele kolmapäeval ja hääletus selle üle toimub samal õhtul.

Kreeka ja eurotsooni riigid jõudsid esmaspäeval 17 tundi kestnud tippkohtumisel kokkuleppele reformikavas, mis seab ohtu vasakradikaalse Syriza juhitud valitsuse stabiilsuse. Ligi 30 võimupartei liiget on teatanud, et ei kavatse reformiseaduste vastuvõtmist toetada.

Seaduseelnõu peaks kolmapäeval siiski Kreeka parlamendis läbi minema, sest seda on lubanud toetada opositsioon.

Kreeka ja eurotsooni esmaspäevane kokkulepe näeb muuhulgas ette pensionikärpeid, käibemaksutõuse ning suuremahulist erastamist.

Eurogrupi president Jeroen Dijsselbloem hoiatas teisipäevases intervjuus Hollandi uudistesaatele Nieuwsuur, et paljudel Euroopas on Kreeka osas mõistmine lõppemas ja liikmesriikides korraldatud referendumid oleksid näidanud, et Kreekale enam raha anda ei soovita.

Tagasi üles