Neli aastat tagasi 22. juulil 2011korraldas politseinikuks riietunud norralane Anders Behring Breivik Utøya saarel veresauna ning pani pommi plahvatama Norra pealinna Oslo valitsuskvartalis.
Norra massimõrvast möödub neli aastat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Utøya saarel oli siis toimumas Tööpartei noorteorganisatsiooni suvelaager, edastab mtv.fi.
Vaid paar tundi enne saarele minemist korraldas Brevik Oslos pommiplahvatuse, mis võttis elu kaheksalt inimeselt.
Breivik saabus saarele sama paadiga, millega toodi noori. Terrorist kandis politseivormi ning Oslo sündmuste tõttu pääses ta saarele hõlpsamalt.
Paadijuht ja noored ei aimanud, kellega nad koos on. Pärast saarele saabumist uuris Brevik mõne hetke ümbrust ning siis avas tule. Noortelaagris ja selle lähedal kaotas umbes üks tund väldanud tulistamises elu 69 inimest.
Kohus määras Brevikule maasimõrva eest Norra seaduse järgi kõrgeima karistuse – 21 aastat trellide taga.
Brevik sõnas uurimise käigus politseile, et tahtis takistada Norras islami levikut ning tema veretöö oli seega õige samm.
Norra Tööpartei noorteorganisatsioon korraldab Utøya saarel pärast terrorirünnakut esmakordselt suvelaagri, mis leiab aset 7. – 9. augustini.
Tööpartei suvelaagri traditsioon sai alguse juba 1950. aastatel ning nüüd nelja aasta möödudes karmidest sündmustest olevat laagrisse oodata rekordarv noori.
Tulistamises kannatada saanud hooned on remonditud ja saarel on julgeolekumeetmeid karmistatud.
Norra valitsus avab täna ametlikult 22. juuli 2011 terrorirünnaku infokeskus-näituse, mida rünnakus lähedasi kaotanud on juba ette kritiseerinud. Näitusel on väljas mitmeid Breivikule kuulunud esemeid ja informatsioon terrorirünnakute toimumise kohta.
Sotsiaalmeedias kritiseeritakse, et Norra valitsus avab Breiviku muuseumi. Ka infokeskuse asukoht ei olevat sobiv, kuna see on samas kvartalis, kus Breivik pommi plahvatama pani. Pommirünnakus kannatada saanutest mitmed töötavad samas majas.
Norra psühholoogide uuring näitas, et Breiviku rünnakus lapsed kaotanud vanematest enamikul on juhtunust posttraumaatiline stress, mille tõttu nad on kas täiesti või osaliselt töövõimetud.
Igal kuuendal vanemal tekib seni aegajalt leinaperioode.
Brevik võttis Oslos elu kaheksalt ja Utøya saarel 69 inimeselt.