Syriza valitsus keskendub võitlusele Kreeka korruptsiooniga

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: BNS
Copy
Paremal Alexis Tsipras, vasakul rahandusminister Euclid Tsakalotos
Paremal Alexis Tsipras, vasakul rahandusminister Euclid Tsakalotos Foto: Geert Vanden Wijngaert/AP

Kreeditoride nõutud reformipaketi vastuvõtmise ja laenuprogrammi läbirääkimistega alustamise järel peab Kreeka valitsus keskenduma maksupetturluse ja korruptsiooni vastu võitlemisele, sõnas peaminister Alexis Tsipras.

Nende sõnadega pöördus Tsipras arteikaaslaste poole, et saada nende toetus tänasel hääletusel.

Valitsus peab keskenduma korruptsioonivastasele võitlusele, poliitilise süsteemi reforormimisele ja leidma viise, kuidas toetada ühiskonnas kõige nõrgemaid ning kuidas meelitada riiki investeeringuid, mis aitaks võidelda kasinuspoliitika majandust jahutavate mõjudega, ütles Tsipras.

Võitlus korruptsiooniga on Kreeka koalitsioonivalitsuse peamine prioriteet, ütles maksupetturluse eest vastutav aseriigiminister Terens Quick intervjuus ANA-MPA-le.

«See valitsus ei ole seotud Kreeka huvigruppidega ja seetõttu saame just meie korruptsiooniga võidelda,» ütles Quick, kelle peamiseks eesmärgiks saab võitlus kütuseaktsiisi pettusega.

«Praegu ei ole Kreeka valitsusel teada, kui palju on Kreekas bensiinijaamu, kui on palju kütusemahuteid,» sõnas Quick, lisades, et riigil jääb maksude näol saamata 1-5,5 miljardit eurot.

Aseminister ütles, et valitsus alustab ka deklareerimata välismaiste pangakontode kontrolli nii Šveitsis kui mujal. Deklareerimata kontodele kehtestatakse 40-protsendiline trahv ning kõigile deklareerijatel tuleb tasuda 21 protsenti.

«Me ei luba maksude vältimist, vaid tuvastame raha asukoha ning loomulikult suurendame riigi sissetulekuid,» ütles Quick.

Teisipäeval kirjutas ANA-MPA, et Kreeka rahapesu vastase võitluse amet on prokuratuurile edasi saatnud auditi, mille kohaselt Kreeka pankrotistunud Atebank oli aastatel 2000-2012 väljastanud 1300 illegaalset laenu, mis läks Kreeka maksumaksjatele maksma 5 miljardit eurot.

Atebanki kõlbulikud varad ühendati 2013. aastal Piraeuse pangaga ja halvad laenud kanti maha, mis tähendas, et selle võrra kasvasid Kreeka laenud. Muu hulgas oli pank andnud kunagistele valitsusparteidele Pasok ja Nea Demokratia 200 miljoni euro eest laene, mille ainsaks tagatiseks olid parteidele makstavad riiklikud toetused, need aga valimistulemuste tagajärjel kahanesid ning parteid lõpetasid laenude teenindamise.

Esmaspäeval kirjutas ANA-MPA, et prokuratuur süüdistab Kreeka erastamisagentuuri juhatuse ja nõukogu liikmeid tehingus, milles riik sai üle 500 miljoni euro kahju. Agentuur oli müünud 28 riigile kuulunud hoonet 261 miljoni euro eest ning need rentinud 20 aastaks 25,5 miljoni euro eest aastas.

Tagasi üles