Birmingham'i ülikoolist Suurbritannias leitud moslemite püha raamatu käsikirjad on süsinikdateeringu järgi vähemalt 1370 aastat vanad.
Birmingham'i ülikoolist leiti fragmente vanimast säilinud koraanist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsikirju hoiti ülikooli arhiivis koos teiste Lähis-Ida raamatute ja dokumentidega peaaegu sada aastat, kirjutiste iidsus ja unikaalsus avastati alles nüüd, kui üks doktoriväitekirja kirjutaja otsustas nende vanust kontrollida.
Eksperdi Muhammad Isa Waley hinnangul teeb see jahmatav leid moslemid väga õnnelikeks.
Ülikooli erikollektsioonide osakonna direktori Susan Worrall'i sõnul ei eeldanud keegi niivõrd väärikat käsikirjade vanust.
Süsinikdateeringu järgi on 95% tõenäosus, et pargitud lamba- või kitsenahale kirjutatud pühakirja lõigud on pärit ajavahemikust 568-645. Islami pärimuse järgi sai prohvet Muhammad ilmutusi ingel Gaabrielilt ajavahemikus 610-632.
Prohveti ütlusi kirjutati üles kivile, pärgamendile, palmilehtedele ja kaamliluudele, ütlused kodifitseeriti koraaniks( araabia keeles «ettelugemine») praeguste arvamuste kohaselt 650. aastatel.
Isegi kui Hijazi kirjaviisis kirjutatud käsikirjad on pärit aastast 645, on tegemist maailma vanima koraani tekstidega.
Käsikirjad pärinevad 1920. aastatel Alphonse Mingana poolt kogutud Lähis-Ida dokumentide hulgast. Mingana oli kristlik vaimulik, kes oli pärit tänapäevase Mosuli lähedalt Iraagist.