Igor Taro Ukraina päevik: 21.07

FOTO: mil.gov.ua

Ida-Ukraina rindel on toimunud taas ägenemine, viimasel kolmel päeval tõusis tulekontaktide arv ööpäevas 40lt 60ni. Konflikti vaibumisest pole endiselt märke ning tegelikult püsib ju õhus küsimus – mis saab kogu sellest lahingutehnikast ja moonast, mida Venemaa on kuude viisi okupeeritud aladele Ida-Ukrainas ladustanud?

Ida-Ukraina rindeasulates on jälle rahutum periood. Ukraina armee kontrolli all olev Luganski eeslinn Stanitsa Luganskaja on saanud viimase kolme päeva jooksul hulga tabamusi – sealjuures on mitmed neist purustanud elumaju ning tsiviilelanikele olulist infrastruktuuri. Piirkonnas pole elektrit, gaasi ega vett. Elanikud ei näe mõtet purustatud hooneid parandada, sest päeva, kuu või paari pärast võib neid tabada sama saatus.

Stanitsa Lugaskaja on Eesti maakonnalinna mõõtu rajoonikeskus, mis piirneb Vene relvajõudude poolt okupeeritud ala suuruselt teise linna Luganskiga. Neid kahte eraldab vaid Põhja-Donetsi jõgi ja osaliselt purustatud sild. Just see sild on üks alternatiivne läbipääs Luganski oblasti põhjaossa, mida venelased on proovinud kuude viisi tulutult forsseerida.

Hüppeliselt on kasvanud vene kaudtule aktiivsus Debaltseve lähistel. Äge tuletegevus neil päevil oli suunatud näiteks Rostovi-Harkovi maanteel oleva strateegilise silla pihta, mis ületab Mironivski veehoidlat. Häirivat tuld said ka mitmed sama suurtükipatarei tegevusraadiuses olevad Ukraina armee positsioonid.

Aktiivselt on tuletegevust ka Donetskist põhjapool asuva Avdiivka ja sealse keemiatööstuse suunal, mida terroristid on üritanud hävitada konflikti alguskuudest peale. Ühelt poolt on Avdiivka omamoodi mugavaks platsdarmiks Donetski külje all, teisalt annab sealne keemiatehas olulist toorainet Mariupoli metallitööstusele, kust tuleb materjali Ukraina relvatehaste tarbeks. Häirivat tuld on fikseeritud ka kõikjal lõuna pool piki kokkupuutejoont. Venemaa poolt relvastatud ja juhitavad üksused kasutavad Mariupoli ümbruses ka aktiivselt õhuluuret mehitamata lennumasinatega.

Kui vaadata viimase kahe ööpäeva sündmuste jada, siis tõusis tulekontaktide arv neljakümnelt kuuekümnele. Neist kahekümnel juhul oli kasutatud suurekaliibrilisi miinipildujaid, üheteistkümnel suurtükke ning kolmel juhul on olnud mängus tanke. See tähendab, et enam kui pooltes intsidentides on vene pool rakendanud Minski kokkulepetega keelatud relvastust.

Selle taustal mõjuvad Donetski terroristide lubadused liigutada kogu soomustehnika kolme kilomeetri kaugusele rindejoonest odava suhtekorraldustrikina. Kolm kilomeetrit on just paras distants selleks, et säästa oma tehnikat teise poole tankitõrjerelvade otsetabamuste eest, aga mingit tõsist demilitariseerimist see kaasa ei too.

Endiselt on õhus küsimus, mida Venemaa kavatseb kõigi nende Ida-Ukrainasse tarnitud ja ladustatud relvadega ette võtta. Uut pealetungi on ennustatud kevadest saati ning lähenev augustikuu on Venemaa lähiajaloos olnud ikka kriitiliste sündmuste kulminatsiooniks. Läinud nädalavahetusel sai okupeeritud alade suurim linn Donetsk mitu veidrat miinitabamust ning Vene meedia tõmbas koheselt paralleele jaanuarikuuga, mil sarnaste provokatsioonidega põhjendati pealetungi algust Donetski lennuväljale.

Marjinka sündmused juunis näitasid, et Ukraina armee kaitseliini murdmine pole enam sama lihtne, kui aasta tagasi, kuid kavatsust seda siiski teha pole vene pool endiselt jätnud.

Tagasi üles