USA tumedanahalised kodanikuõigusaktivistid alustasid organisatsiooni National Association for the Advancement of Colored People juhi Cornell William Brooksi eestvedamisel 46 päeva kestvat protestimarssi, mille eesmärgiks on tõsta esile afroameeriklaste probleeme praeguses USAs.
USA tumedanahalised alustasid 46 päeva kestvat protestimarssi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marssijad alustasid oma teekonda 1. augustil Alabama osariigist Selmast, kust tumedanahalised läksid 50 aastat tagasi, 1965. aasta märtsis liikvele rassilise diskrimineerimise vastu, edastab Yle.
Siis juhtis seda kuulus inimõiguslane Martin Luther King.
Selle marsiga sai alguse seadusemuudatus USAs, mille alusel afroameeriklased said häälemisõiguse.
Inimõiguste eest marssijad läbivad 1385 kilomeetrit Alabama, Georgia, Põhja- ja Lõuna-Carolina ja Virginia aladel, liikudes lõpuks pealinna Washingtoni, kuhu plaanitakse jõuda 16. septembriks.
Kodanikuõigusorganisatsioonid on organiseerinud busse, et vahepeal marsiga liituda soovijad saaksid seda teha.
Esimesel päeval oli marssimas sadu inimesi, kuid organiseerijate arvates on edaspidi oodata tuhandeid.
Mustanahaliste õiguste eest seisva organisatsioon National Association for the Advancement of Colored People tahab nüüdse marsiga tuua esile rassilist ebavõrdsust, politseivägivalda ning haridusküsimusi.
USAs on viimase paaril aastal aina enam olnud juhtumeid, milles valgenahalised politseinikud on tumedanahalise kahtlusaluse maha lasknud. Need on toonud kaasa laialdasi politseivägivalla vastaseid väljaastumisi.
Afroameeriklasest õigusasjatundja Bruce Boyntoni sõnul ei ole mustade võitlus oma õiguste eest veel võidetud.
Selle aasta märtsis toimus USAs Alabamas 1965. aasta marsi mälestusmarss, millel osales ka USA president Barack Obama, kelle sõnul ei ole USAs rassilised vastuolud veel kadunud.