Norra Tööpartei noored kogunevad neli aastat pärast Anders Behring Breiviki veresauna sel nädalavahetusel esimest korda taas Utøya saarele suvelaagrisse.
Norra Tööpartei noored kogunevad taas Utøyale suvelaagrisse
Osavõtjad, keda tõotab tulla rekordarv - üle 1000, saabuvad saarele reedest pühapäevani. Nende hulgas on ka mõned massimõrvast eluga pääsenud.
Breivik avas 2011. aasta 22. juulil Tööpartei noorteorganisatsiooni (AUF) suvelaagris tule ning tappis 69 inimest. Jaht ohvritele kestis tund ja 15 minutit.
Massimõrvar rääkis hiljem, et tahtis kõrvaldada Norra suurimate poliitiliste jõudude hulka kuuluva Tööpartei tulevased juhid, ja süüdistas erakonda sisserändajate soosimises.
Enne rünnakut saarel õhkis paremäärmuslane Breivik pommi Oslos valitsushoone juures ja tappis seal kaheksa inimest.
«Me võtame Utøya tagasi,» tõotas AUF-i juht Eskil Pedersen päev pärast veretööd. Saare ainsa paadiga põgenenud Pedersen kinnitas, et Utøya jääb ka tulevikus poliitiliste arutelude paigaks.
Nüüd, neli aastat hiljem, avatakse saar lõpuks AUF-i suvelaagrile, mis on paljude norralaste jaoks väga tundlik teema. Mitme ohvri pered ei pea õigeks, et noored hakkavad taas saarel lihtsalt jalgpalli mängima, suhtlema ja poliitilisi debatte pidama.
Paljude jaoks ei ole õige aeg Utøyale minna veel käes. «Ma ei ole kindel, et ma tahan uuesti laagrisse minna, ma eelistan oodata, kuni ma seda tõesti tahan,» ütles 21-aastane Tööpartei liige Marie Hogden, kes oli kalju taha varjudes Breiviki kuulide eest pääsenud.
Eelmisel aastal AUF-i juhiks valitud Süüria Kurdistanist pärit 27-aastane Mani Hussaini tõdes, et tänavune suvelaager tuleb kindlasti eriline.
2012. aastal jäeti laager hoopis ära, kahel järgneval aastal peeti aga teises kohas.
Breivik kannab 21-aastast vanglakaristust, mida on võimalik pikendada, kuni teda peetakse ühiskonnale ohtlikuks.