Pildid ja video: 70 aastat tagasi muutus Hiroshima peaaegu olematuks

Täna mälestatakse Jaapanis Hiroshimas neid, kes 70 aastat tagasi aatompommiplahvatuses elu kaotasid.

Jaapani linn Hiroshima muutus 6. augustil 1945. aastal USA heidetud aatompommi tõttu praktiliselt olematuks, sest linna 76 000 ehitisest kadus 70 000.

Isegi ameeriklased ei teadnud varem, millist hävingut Little Boy nime kandev uraanipomm teha võib, veel vähem oli sellest teadlik  lennuki Enola Gay meeskond, mille liikmed aatompommi viskasid.  

Aatompommi plahvatamise ajal elas Hiroshimas umbes 350 000 inimest ning need, kes jäid plahvatuse epitsentrist poole kilomeetri raadiusse hukkusid kohe. Radiatsioon kergitas maapinna temperatuuri 5000 kraadini, mille tõttu inimesed, linnud ja loomad sõna otseses mõttes tuhastusid. Osast inimestest jäi vaid jälg pehmenenud betooni või asfaldile.

Aatompommi plahvatus ja sellega kaasnenud lööklaine tappis oletatavalt 75 000 inimest.

Mõnes mõttes olid kohe hukkunud õnnelikumad kui need, kes raskelt vigastada saanuna ellu jäid. Linnajäänuste keskel liikusid elavad surnud, kellest paljudel ei olnud rõivaid seljas, kuna lööklaine oli need ära rebinud.

Need verised ja tahmunud inimesed olid šokis ja teadmatuses sellest, mis juhtus, ja keegi ei saanud neid kohe aidata.

Põlengukohad kehal olid esmalt kollakad, siis muutusid punaseks ja valusaks ning lõpuks mädaseks ja haisvaks.

Hiroshimas oli enne aatompommiplahvatust 298 arsti, kellest hukkus 270. Sama oli lugu ka teiste meditsiinitöötajatega, neid oli väga vähe alles.

Linna 70 000 kadunud hoone seas oli ka 18 haiglast ja 26 esmaabipunkti ning ravimeid praktiliselt ei olnud.

Enamik ellujäänutest kannatas kogu elu põletushaavade ja radiatsioonist tingitud haiguste tõttu.

Hiroshimas jätkusid maastiku- ja hoonetepõlengud veel päevi.

Pool tundi pärast aatompommiplahvatust kerkis Hiroshima kohale tume pilv, millest hakkas sadama musta vihma, mis oli eluohtlik ja radioaktiivne.

Radioaktiivsuse tõttu hakkasid ellujäänutel langema peast juuksed, tekkisid sisemised verejooksud ning nende väljaheited muutusid veriseks.

Nädalate jooksul pärast aatompommi suri radioaktiivsusest tingituna 30 000 inimest ning 1945. aasta lõpu andmetel oli surnuid juba 140 000. Hilisematel aastakümnetel suri veel kümneid tuhandeid inimesi.

Hiroshimas oli tunda ka inimkeha põlemise lõhna, kuna hukkunud laoti riitadesse ja süüdati.

Kiirgus mõjutas rasedaid, kelle lapsed sündisid kas surnutena või siis surid esimestel eluaastatel, osa lapsi sündis vigasena.

Jaapani andmetel oli aatompommi epitsentrile kõige lähemal ellujäänu Eizo Nomura, kes oli plahvatushetkel epitsentrist vaid 170 meetri kaugusel. Ta elu päästis asjaolu, et plahvatuse toimudes oli ta betoonist hoone keldris.

Hiroshimasse saadetud abitöötajad said kiirgusdoosi ning ka neist paljud haigestusid kiirgushaigusse.

USAs kogunes 27. aprillil 1945 enamjaolt kõrgematest sõjaväelastest koosnenud komitee, kus arutati, millisele Jaapani linnale aatompomm visata. Esimene nimekiri oli pikk: Tokyo, Kawasaki, Yokohama, Nagoya, Osaka, Kobe, Kioto, Hiroshima, Kure, Yahata, Kokura, Fukuoka, Yamaguchi, Kumamoto, Nagasaki ja Sasebo.

Järgmine kokkusaamine toimus aatompommi looja Robert Oppenheimeri eestvedamisel Los Alamoses 12. mail 1945 ning siis olid nimekirja jäänud Kioto, Hiroshima, Yokohama, Kokura ja Niigata.

Samuti kaalusid ameeriklased Jaapani keiserlikule paleele aatompommi heitmist, kuid siis leiti, et sihtmärk peaks olema tsiviil-sõjaline. Arvesse tuli võtta ka ilmaolusid.

Kioto eemaldati lõpuks nimekirjast, kuna USA kaitseminister Henry Stimsoni arvates oli seal Jaapani kultuuriväärtusi.

Siis kaaluti Hiroshimat, kuna seal asus Jaapani armee üks peakortereid. Hiroshima oli nii tööstus- kui sadamalinn, samas aga olid linna ümber mäed, mis aatompommi mõju suurendasid.

Lõpuks valiti Hiroshima ning varuvariandid olid Kokura ja Nagasaki.

USA president Harry Truman langetas 26. juulil 1945 otsuse kasutada Jaapani vastu tuumapommi, kuna Jaapan keeldus liitlastele kapituleerumast.

Truman sõnas kaitseminister Stimsonile, et tuumapommi tuleb kasutada Jaapani sõjalise objekti ründamiseks, mitte tsiviilelanike tapmiseks, kuid läks teisti.

USA viskas Nagasakile tuumapommi kolm päeva pärast Hiroshimat, 9. augustil 1945. Seal hukkus kohe umbes 80 000 inimest ning aastate jooksul kiirgushaigustesse ja haavadesse kokku ligi 250 000 inimest.

Jaapan kapituleerus 14. augustil 1945 kui Jaapani kaitseminister Korechika Anami allkirjastas vastumeelselt kapituleerumisakti. Järgmisel hommikul tegi ta harakiri, näidates sellega, et ta ei langenud vaenlase armu alla.

Igal aastal mälestatakse Jaapanis ja ka teistes riikides neid, kes Hiroshimas ja Nagasakis elu kaotasid ning Hiroshimas kõlavad rahukellad.