/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/08/06/4350271t1h86bb.jpg)
NATO Balti riikide õhuturbemissioonil osalevate hävitajate arvu vähendades on võetud arvesse teisi piirkonna julgeoleku kindlustamise elemente ja seetõttu ei maksa selles ohtu näha, ütles Leedu president Dalia Grybauskaitė täna.
Grybauskaitė: NATO õhuturbe kärbe arvestab teisi julgeolekuelemente
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tahaksin juhtida tähelepanu faktile, et Balti riikidesse jääb kaheksa hävitajat ja seda on kaks korda nii palju kui enne Ukraina kriisi. Nii et säilitame kahekordse õhuturbemissiooni. Poola ajab oma asju ise, nii et kärbe ei ole märkimisväärne,» ütles riigipea usutluses raadiojaamale LRT.
Ta lisas, et Leedu ja teised Balti riigid on endiselt NATO liitlasriikide suure tähelepanu all, millele osutab ka otsus rajada Balti riikidesse NATO peastaap ja paigutada siia USA raskerelvi.
NATO sõjaliste õppuste haare ja intensiivsus piirkonnas on ennenägematu, rõhutas Grybauskaitė.
«Me peame vaatama julgeolekuolukorda tervikuna ja minu arvates ei maksa meil õhuturbemissiooni kärpimisele nii tugevalt reageerida. Need otsused on tehtud kõiki piirkonna julgeoleku kindlustamise elemente arvestades,» ütles ta.
NATO on teatanud, et septembrist jääb Balti õhuturbemissioonile kaheksa lennukit - poole vähem kui viimasel ajal, ent kaks korda rohkem kui enne Ukraina kriisi.