K, 5.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hiroshimast eluga pääsenud said päranduseks kaasa tõsised tõved

Kadri Veermäe
, toimetaja
Hiroshimast eluga pääsenud said päranduseks kaasa tõsised tõved
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Varemates Hiroshima tuumapommiplahvatuse järel.
Varemates Hiroshima tuumapommiplahvatuse järel. Foto: SCANPIX

Hiroshima ja Nagasaki pommitamisest on möödas 70 aastat, kuid Jaapani Punase Risti haiglates ravivad arstid jätkuvalt tuhandeid ellujäänuid, kes kannatavad aatompommiplahvatuse tagajärjel pikaealiste tervisekahjustuste käes.

Punase Risti arvepidamise kohaselt on kaks kolmandikku 1945. aasta õudusest eluga pääsenud inimestest pidanud alla vanduma vähile. «Isegi sedavõrd paljude aastakümnete järel näeme, kuidas nendele kahele linnale heidetud tuumapommid mõjutavad katastroofiliselt inimeste tervist,» sõnas ICRC president Peter Maurer.

See poiss jäi ellu, hilisemas elust sai tast aktiivne tuumarelvade kasutamise vastane võitleja. Foto:
See poiss jäi ellu, hilisemas elust sai tast aktiivne tuumarelvade kasutamise vastane võitleja. Foto: Foto: Wikipedia
Selga põlenud kimono. Foto:
Selga põlenud kimono. Foto: Foto: Wikipedia

Möödunud aastal raviti Jaapani Punase Risti Hiroshima haiglas 4657 inimest.

Lisaks pommiplahvatusele ja kõrvetavale kuumalainele tegi kiirgus kahju rakutasandil. Plahvatuse hüpotsentrist mitmete kilomeetrite kaugusel kukkusid inimestel juuksed välja, neil tekkis kõrge palavik ja verejooksud ning nahale ilmusid lillad laigud. Sümptomid olid omased ägedale kiiritushaigusele.

Hiroshima-ohvrid, kellel on pahaloomulised kasvajad, leukeemia, infarkt või muud haigused, võivad end lasta väljaande Japan Times teatel ametlikult kiiritushaigeks tunnistada.  See tagab neile kuus ligi 140 000 jeeni (umbes 1077 eurot) suuruse toetuse, mis maksaks lisaks haiglakulude tasumisele.

Hiroshima tänav pärast tuumipommirünnakut. Foto:
Hiroshima tänav pärast tuumipommirünnakut. Foto: Foto: Wikipedia

Meditsiiniajakiri The Lancet on oma värske numbri pühendunud Hiroshima ja Nagasaki aastapäeva silmas pidades tuumakatastroofidele ja nende mõjule. Ka kajastatakse kiirituse pikaealist mõju inimorganismile, tuues Jaapani puhul näiteks Hiroshima üle elanud Sunao Tsoboile. Praegu 90-aastase mehe minevikust annab aimu talle otsagi vaatamine, sest sealt vaatavad vastu armid.  

Sunao haigusajalugu on järgmine: tuumapommi järgselt haiglas 40 päeva teadvuseta, aasta aega liikumisvõimetust, arvukad haiglavisiidid ja kolm lähikohtumist surmaga.

Pommipäeva järel on Sunao Tsuboi olnud haiglaravil 11 korral. Neist kolmel – kümme, 18 ja 23 aastat pärast katastroofi – käskisid arstid tal sugulased viimseks hüvastijätuks kohale kutsuda. «Nad tulid siis haiglasse ja olid jahmunud, nähes, et ma olen ikka elus. Tegelikult kuulen sellist üllatunud reaktsiooni tänapäevani,» rääkis Sunao meditsiiniajakirjale.

Iga päev peab mees võtma tervisehädade tõttu hulga ravimeid, Sunao enda sõnul on haigused – krooniline aneemia, stenokardia, jämesoolevähk ja eesnäärmevähk – otseses seoses 70 aastat tagasi saadud kiiritusega.

Iga kahe nädala tagant käib ta lisaks tilguti all «energialaksu» saamas ning on kogu oma täiseaelu pidanud võtma südamelihase veresoonte laiendamiseks nitroglütseriini ning aneemiaravimit. 

Jaapani ja USA valitsuse ühisrahastuse tulemusel sündinud Kiirituse Tagajärgede Uurimise Keskuse sõnul kasvab Hiroshima ohvrite hulgas vähki suremine korrelatsioonis lähenemisega plahvatuse hüpotsentrile. «Üldiselt on peaaegu pooled leukeemiasurmad ja kümme protsenti vähijuhtumitest tingitud kiiritusest,» teatas keskus, tuginedes pikaajalisele uurimistööle, kus on vaatluse all 120 000 Hiroshima ja Nagasaki elanikku, nende hulgas ka need 27 000 isikut, kes ei puutunud kiirgusega kokku. Teadlaste sõnul on igast 2000 vähijuhtumist 1900 juhul süüdi kiirgus.

Sunaol diagnoositi vähk esimest korda siis, kui ta oli 75 aastat vana, ja teisel juhul, kui ta oli 81.

Hiroshimast eluga pääsenud koorilaulul. Foto: Scanpix
Hiroshimast eluga pääsenud koorilaulul. Foto: Scanpix Foto: Eugene Hoshiko/AP

Tuumapommirünnakus ellujäänute puhul on teinegi faktor, mis nende uurimist takistab: aeg. Sel aastal tõusis nende keskmine vanus Jaapani tervishoiuministeeriumi andmetel esimest korda üle 80 eluaasta. Haigusel ja kõrge iga tähendab aga seda, et järgmise kümne aasta jooksul ei jää neid arvatavasti just palju järele.

Lisaks selge diagnoosiga haigustele kannatavad aatompommiohvrid tihti ka nähtuse all, millele on Jaapanis antud nimeks buraburabyo-seisund, mida iseloomustab täielik väsimus. Mõistus ütleb, et tuleb asju teha, kuid keha lihtsalt ei tule kaasa. «Arstid ei tea tänini, mis seda täpselt põhjustab,» rääkis meditsiiniajakirjale üks kannataja.

Vaade Hiroshimale pärast tuumapommiplahvatust ja tänapäeval. Fotod: Scanpix
Vaade Hiroshimale pärast tuumapommiplahvatust ja tänapäeval. Fotod: Scanpix Foto: HANDOUT/REUTERS
Foto: HANDOUT/REUTERS
Foto: HANDOUT/REUTERS
Märksõnad
Tagasi üles