Hispaania majandus liigub tänavu kolmeprotsendilise kasvu suunas ning on alates 2014. aasta algusest loonud üle miljoni uue töökoha. Ekspertide hinnangul pole see üllatav, kuna valdav enamik uutest töökohtadest on osalise ajaga – mõni kestab vaid paar päeva – ning tasu on nigel.
Kriisi keeristes läks Hispaanias kaotsi ligikaudu 16 protsenti töökohtadest ning sisemajanduse kogutoodang (SKT) kukkus 7 protsenti. Kõige vaesema kümnendiku jaoks elanikkonnast langes reaalne sissetulek ajavahemikus 2007-2011 koguni 13 protsenti, kirjutab New York Times.
Tänaseks on tööotsijate meeleheide nii sügav, et paljud on nõus tasuga alla miinimumpalga (mida niigi on langetatud). Tihti nõustutakse paberil töötama kaks päeva nädalas, kuid tegelikult lisandub sellele hulgaliselt tasuta töötatud tunde.
«Hispaanias on tekkinud uus tegelane: töötaja, kes jääb alla vaesuspiiri,» ütles suure Hispaania ametiühingu UGT Aragóni esindaja Daniel Alastuey. «Paljude jaoks ei ole see «taastumine» just taastumise maitsega.»
Ekspertide hinnangul on uus reaalsus juba avaldamas suurt mõju Hispaania poliitilisele maastikule, kus sarnaselt Kreekaga on kasvamas toetus peavoolu-vastastele erakondadele.
Kevadised kohalikud valimised osutusid kahele «põhiparteile» – paremtsentristlikule Popularile ja vasaktsentristlikele sotsidele – küllaltki alandavaks kogemuseks. Üldvalimised tulevad juba tänavu.