Näo katmine pole islamiriikides levinud ning selle keelamine või lubamine mõjutab vaid käputäie inimeste elu.
Näo katmisest islamiriikides
Nädal tagasi rääkisin ühe tuttava moslemist sudaanlasega, kes veidi enam kui aasta tagasi jõudis pärast pikki vintsutusi Eestisse. Jutu sees küsisin, et mida tema arvab praegusest debatist burqa kandmise ja keelustamise üle.
Tema vastus pöördus küsimuseks: «Mis see burqa on?» Selgitasin, et see on kogu nägu kattev peakate naistele, midagi niqabi sarnast. «Olen seda näinud küll, kuid ainult telekast,» kõlas vastuseks. «Mina küll veidi pelgan seda,» lisas tuttav kahtlevalt.
Tõele au andes ei näe araabiariikides ringiliikuja burqasid, sest kantakse seda ju tegelikult vaid Afganistanis. Niqabi märkab küll, kuid sedagi ainult Istanbulis Saudi perekondade juures. Jeemeni pealinnas Sanaas ja konservatiivsetes Pärsia lahe riikides (nt Katar) võib niqabi kandjaid samuti kohata.
Näo katmine pole islamiriikides levinud ning selle keelamine või lubamine mõjutab vaid käputäie inimeste elu.
Teistes araabiariikides on nägu katvaid naisi tänavatel väga vähe. Üheski riigis pole burqa või niqabi kandmine enam kohustuslik, nagu ekslikult mõned püüavad väita. Isegi Saudi Araabias pole näo katmine nõutud, vaid ainult musta abaya kandmine juuste katmisega.
Iraanis omakorda kantakse eeskätt chadori (nn suurrätti). Nooremad pärslannad tunneb siiski ära hoopis veidi lahtisema hjabi järgi, kus laubal on tukk näha. Viimane kehtib tihti ka Liibanoni neidude kohta.
Eesti ja burqa
Niisiis on burka kandmine või näo katmine islamiriikideski täielik nišiteema. Siia saabuvad pagulased vaevalt soovivad oma nägu katta, kuna nende koduriikides seda suure tõenäosusega niikuinii ei tehta.
Neis riikides, kust inimesed Eestisse saabuvad ei teata burqast arvatavasti midagi, niqabi kandmine on seal pigem suureks erandiks. Tihtipeale on see rikaste ja konservatiivsete pärusmaa, kes soovivad oma võsukesi varjata. Riikides, kus inimrööv pole tundmata, näib see isegi praktilisena.
Praegune arutelu burqa kandmise keelustamise või lubamise üle mõjutab tulevikus Eestis parimal juhul vaid käputäie inimeste elu.