/nginx/o/2010/10/20/452433t1h92c2.jpg)
Kumb on kasulikum – kas toimida nii nagu Läti, kes loodab oivalise atraktsiooni abil oma riigi nime kümnete miljonite hiinlaste seas tuntuks teha, või eestlaste kombel keskenduda pragmaatiliselt Hiina ettevõtjatega kontakti loomisele? Balti riikide paviljone käis Shanghais uudistamas ajalehe Latvijas Avize ajakirjanik Toms Ancitis.
Sel aastal Hiinas Shanghais toimuval EXPO-l saab näha üle 200 võimaluse, kuidas oma riiki tutvustada – täpselt sama palju, kui riike maailmanäitusel osaleb. Siiski ei oska keegi öelda, milline on parim lähenemine, sest isegi küsimusele, mis EXPO tegelikult on, ei ole ühest vastust.
Näitust peetakse majandusliku ja kultuurilise mõju poolest maailma tähtsuselt kolmandaks ürituseks jalgpalli MMi ja olümpiamängude järel. Ametlikult on EXPO paik, kus riigid saavad muule maailmale tutvustada oma tehnoloogilist progressi ja uusi ideid. Ent kõik saavad sellest eri moodi aru.
Ühed maad täidavad oma paviljonid traditsioonilise kultuuriga. Teised keskenduvad uusimatele tehnoloogiatele. Kolmandas kategoorias on riigid, mis investeerivad tohutuid summasid sellesse, et endale tähelepanu võita. Neljandaks on maad, millel on lihtsalt ükskõik – nende arvates piisab millegi ehitamisest, ükskõik kui igav see ka poleks.
Eesti, Läti ja Leedu on igaüks valinud erineva strateegia ning on raske öelda, milline on parim. Kui võtta aluseks originaalsus ja atraktiivsus, läheks kolme Balti riigi seas kindel esikoht Lätile. Samas ei tähenda see, et Läti pikemas perspektiivis maailmanäitusel suurimat edu saavutab.
Läti paviljoni keskne vaatamisväärsus on vertikaalne tuuletunnel, mille on ehitanud Läti firma Aerodium. Simuleeritud õhuvool võimaldab inimestel nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes lennata. Iga poole tunni järel etendavad Läti akrobaadid seal kümneminutilise šõu, mis on hiinlaste seas muutunud uskumatult populaarseks.
Ainult sead
Šõud jälgides nad nutavad ja naeravad, isegi kiljuvad ja ütlevad, et pole midagi sellist varem näinud. Iga külastaja saab ka ise lendamist proovida, kusjuures igast lennust tehakse video ja see saadetakse külastaja e-posti aadressile. Paljud panevad need videod seejärel internetis üles sotsiaalvõrgustikesse.
Aerodiumi väitel on juba kümned miljonid hiinlased niimoodi Lätist teada saanud. Paviljoni külastavad sageli ka Hiina telekanalid ja ajalehed, tutvustades Lätit veel miljonitele inimestele. Läti näituse juures seisab alati pikk järjekord, sissepääsuks peab ootama vähemalt tunni.
Kohe Läti paviljoni kõrval asub Eesti oma. See on välimuse poolest Lätiga võrreldes otsekui teisest maailmast. Kuna rahvamasse pole, pääsen sisse umbes veerand tunniga. Mind tervitab naeratav tütarlaps, vaatan ringi ja tunnen end pisut nagu nõukogudeaegses kultuurimajas. Hämaratel ja majesteetlikel treppidel seisavad sead.
Saan Eesti paviljoni töötajalt Sandralt teada, et tegu on värviliste hoiupõrsastega, kuhu iga külaline saab panna sisse paberilipakad oma ideedega, kuidas linnades elukvaliteeti parandada. Kõik ideed osalevad loteriis, mille võitja pääseb reisile Eestisse.
«On inimesi, kes astuvad sisse ja lähevad kohe minema, ent on ka külastajaid, keda see huvitab,» iseloomustab Sandra diplomaatiliselt külastajate mitte eriti suurt vaimustust. Kuna ta mõistab hiina keelt, palun tal mulle öelda, mida meie lähedal seisvad hiinlased parajasti räägivad. «Nad ütlevad, et siin pole midagi, ainult sead,» tõlgib Sandra.
Pragmaatiline lähenemine
Tema sõnul suureneb huvi Eesti paviljoni vastu õhtuti, kui saab kooris karaoket laulda. Laulda väga armastavad hiinlased osalevad säärastel üritustel meelsasti, kuid ausalt öeldes ei ole selles midagi originaalset, nende jaoks on see tavaline. See on ka põhjus, miks eestlased on saavutanud suhteliselt suure külastajate arvu – inimesed tulevad paviljoni mõneks minutiks, neil hakkab kohe igav, nad teevad põrsastest foto ja lahkuvad.
See on üpris loogiline, sest EXPO keskmine külastaja ei tule intelligentsema rahva seast. Suure osa näituse miljonitest külastajatest moodustavad väga lihtsad ja tihti vaesed inimesed Shanghai äärelinnadest või maapiirkondadest. Nende ainus huvi on teha fotosid millestki põnevast, isegi kui nad sellest aru ei saa. Paljud ei tea isegi näituse teemat – see ei huvita neid.
Leedu paviljon on selles mõttes parem. Nad ei vaeva külastajaid intellektuaalsete ülesannetega. Nad pakuvad võimalust osta kahe meetri pikkuselt Leedu korvpallurilt Leedu õlut – see on osutunud menukaks, sest nii pikki inimesi hiinlased üldjuhul ei kohta. Samuti pakutakse Leedu rahvustoite ja saab osta merevaiku.
Kuid see on vaid mündi üks külg. Sandra juhatab mind Eesti paviljoni allkorrusele. Rahvasumma lärmist eemal näitab ta mulle vaikset saali, mille seinu katavad Eesti kunstnike teosed. Parajasti on ruum inimtühi, kuid see pidavat täituma regulaarsete vastuvõttude ajal, mil Eesti ja Hiina ettevõtjad seal kohtuvad.
Riigiasutus EAS tegi suure töö ära juba mitu kuud enne EXPO algust. Nad kutsusid Hiina transpordi-, turismi- ja teiste valdkondade ettevõtted Eesti paviljoni, et rääkida ärivõimalustest nii Hiinas kui Eestis. «Arvan, et see on kõige tähtsam asi,» ütleb EXPO Eesti komissar Toomas Tiivel. Ka Leedu kasutab oma paviljoni samal eesmärgil. «EXPO ajal suhtume sellesse kui oma saatkonda Shanghais,» ütleb Leedu paviljoni direktor Indre Kumpikeviciute.
Kahjuks ei toimu sääraseid kohtumisi Läti paviljonis. Delegatsioonide vastuvõtuks on ruum küll olemas, kuid seda võimalust ei kasuta peaaegu keegi. Külaliste kutsumiseks peab eelnema tõsine töö – tuleb leida õiged firmad, panna paika ajakava, korraldada üritused ja teha kindlaks, mida neile rääkida.
Läti paviljoni haldav Aerodium aga ei saanud Läti valitsuselt sellist ülesannet. Nüüd on mõistagi liiga hilja, et süüdlast otsima hakata, ent saab olema huvitav jälgida, kes selles mängus ikkagi peale jääb. Kas olulisem on Läti populaarsus tavahiinlaste seas, olgugi et puudub selge strateegia, mida suurenenud tuntusega peale hakata? Või kaalub selle üles eestlaste pragmaatilisus, oskus mitu sammu ette mõelda?
World EXPO 2010
• Toimub 1. maist 31. oktoobrini Hiinas Shanghais. Teemaga «Parem linn, parem elu» juhitakse maailma tähelepanu probleemidele, mis kaasnevad kiire linnastumisega.
• Maailmanäitust on juba külastanud üle 67 miljoni inimese, mis on kõigi aegade rekord. Selle kuu lõpuks loodavad korraldajad jõuda 70 miljoni külastajani.
• Eesti paviljonis on seni käinud üle kahe miljoni, Leedu omas üle viie miljoni inimese. Läti paviljoni külastajate statistika ei ole teada.
Allikad: EAS, ELTA, expo2010.cn