Iraagi Kurdistani presidendi Massud Barzani pikendatud ametiaeg lõppes täna ja autonoomne ala jäi võimuvaakumisse, mida kurdi erakonnad ei ole suutnud seni lahendada.
Iraagi Kurdistani presidendi ametiaja lõpp tekitas võimuvaakumi
20. august 2015, 14:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimuvaakum tuleb Kurdistani jaoks halval ajal, sest käimas on sõda sunniidi äärmusrühmituse Islamiriik (IS) võitlejatega, piirkonnal on tõsised finantsprobleemid ja kõigele lisaks on Türgi hakanud pommitama Kurdi Tööpartei (PKK) mässajate sihtmärke Põhja-Iraagis.
"Piirkonnas on tekkinud õiguslik vaakum, sestap peame selle küsimuse käsile võtma," ütles Kurdistani parlamendi Gorani bloki liige Barzo Majid. Goran on üks piirkonna suuremaid erakondi.
Kui parteid lahendust ei leia, peaks presidendiameti valimisteni jäänud kaheks kuuks võtma enda kanda parlamendispiiker, seletas Majid.
Barzani võimuerakonnale Kurdistani Demokraatlikule Parteile see lahendus ei sobi, nemad soovivad presidendi ametiaja teistkordset pikendamist.
Barzani on olnud ametis 10 aastat - kaks presidendi ametiaega ja kaheaastane pikendus, milles lepiti kokku 2013. aastal.
Ta on KDP asutaja ja kurdide seas väga austatud rahvuslaste juhi mulla Mustafa Barzani poeg. Perekond on olnud pikka aega kurdi poliitikas juhtiv jõud ning pidanud piirkondlikus valitsuses mitmeid tähtsaid ametikohti.
Kurdistani erakonnad kogunevad neljapäeval presidendi küsimust arutama, ütles Kurdistani Patriootliku Liidu esimees Saadi Ahmed Bira. «Praegu ei ole veel teada, kas suudame kokkuleppele jõuda või mitte.»
Iraagi Kurdistanil on oma valitsus, julgeolekujõud, piirid ja lipp. Siiski on autonoomne piirkond rahaliselt seotud keskvalitsusega, kes kurdide väitel panustab eelarvesse vähem kui iseseisvalt naftat eksportiv Kurdistan.