/nginx/o/2015/08/22/4408423t1h1c5b.jpg)
Sõjahirmu tunnevad Lõuna-Koreas vaid üksikud, peamiselt teenistuses olevate meeste vanemad, märkis Sang-un Lee, Busani ülikooli rahvusvaheliste suhete magistrant Postimehele antud online-intervjuus.
Lõunakorealane: sõjahirmu tunnevad vähesed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Igapäevaelu pole Lõuna-Koreas üldse muutunud,» tõdeb riigi lõunaosas elav tudeng. Tema sõnul tunnevad julgeolekuolukorra pärast enim muret vanemad, kelle pojad on praegu ajateenistuses. Seoses kasvanud pingetega pidid paljud suvepuhkusel olnud sõdurid naasma oma väeosadesse.
«See kõik on toimunud ka varem, kuna Põhja-Korea on korduvalt meid provotseerinud. Praegunne olukord ei erineva varasematest, mobilisatsiooni pole riigis välja kuulutatud,» lisas ta.
Võttes arvesse alanud läbirääkimisi on Sang-uni sõnul tõenäoline, et Põhja-Korea taandub, nagu ta on seda teinud varemgi.
Võttes arvesse alanud läbirääkimisi on Sang-uni sõnul tõenäoline, et Põhja-Korea taandub, nagu ta on seda teinud varemgi.
Lõunakorealaste suhtumine oma naabrisse on kahetine. «Kaitseväeteenistuses olles õpetatakse meile kõike oma vastase kohta, milleks Põhja-Korea paratamatult on, kuid rahvusena tunneme me põhjakorealastele kaasa. Me teame sealsest keerulisest olukorrast ja inimõiguste rikkumisest,» tõdes Sang-un.
Ta täpsustas, et kõik Lõuna-Korea mehed on kohustatud käima ära ajateenistuses. Merejalaväelaste ja jalaväelaste teenistus kestab 21 kuud, mereväelaste oma 23 kuud ja õhujõududes kaks aastat. Teenistuse lõppedes saadakse sarnaselt Eestile reservväelaseks, kes peab käima õppekogunemistel.