Kuulus Balti riikide sõber ja kolumnist Edward Lucas kirjutas eelmisel nädalal, et Ida-Euroopa peaks pagulaste suhtes mõistvam olema. Järgnevalt on tõlgituna ära toodud Lucase sõnavõtt.
Edward Lucas: Ida-Euroopa peaks näitama pagulaste vastu lahkust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Migratsioon on kommunistide all kannatanud piirkondades tundlik teema. Ühiskondlik arutelu sellel teemal on teistsugune kui Suurbritannias ja Prantsusmaal, mis on juba aastakümneid olnud sihtpunktiks endistest kolooniatest tulnud inimestele. Nõukogude Liidu endised kolooniad kannatasid nii küüditamiste kui ka sissetulevate migrantide tulva käes.
Nüüd palutakse neil riikidel Euroopa solidaarsuse nimel vastu võtta pagulasi Aafrikast ja Lähis-Idast. Tulemuseks on jahmatus. Endine Eesti välisminister Kristiina Ojuland ütleb häbiväärselt, et migrandid on ohuks valgele rassile. Läti rahvuslased samastavad Euroopa lõunas asuvatest piirialadest saabuvaid migrante Nõukogude aja ebaseaduslike immigrantidega- ehk siis Läti elanikega, kes on kas kodakondsuseta või Vene kodakondsusega.
Selline reaktsioon on kahetsusväärne ja tuleb kasuks Putinile. Esiteks, kõik endised kommunistlikud riigid seisavad silmitsi rahvastiku kahanemisega. Nad riskivad enne vanaks jäämise kui rikkaks saamisega. Migrandid töötavad usinalt, toodavad rikkusi, loovad töökohti, maksavad makse ja stimuleerivad majanduskasvu.
Maailm, kus valitseb isekus, on halb väikestele, nõrkadele ja vaestele riikidele, eriti kui neil on halvad naabrid.
Muidugi on ka lühiajalisi üleminekukulusid. Keelelistel ja kultuurilistel põhjustel on kergem lõimida ukrainlasi ja valgevenelasi kui näiteks süürlasi. Uute saabujate vastuvõtt nõuab samuti tööd. Avalike teenuste ulatust peab laiendama. Siinkohal on võimalik õppida lääneriikide paljudest vigadest. Samuti vastab tõele, et kommunistlik ja natside poolt ellu viidud vähemuste tagakiusamine muutis piirkonna palju vähem multietniliseks ja –kultuurseks, kui ta varem oli. Aga vaevalt on see pärand, mida vabad riigid tahavad au sees hoida?
Otsus kvoodipagulaste ümberjagamisest hoiduda oleks vale. Lühiajaline koorem, mida palutakse endistel okupeeritud riikidel kanda, on imeväike võrreldes teiste Euroopa riikide kohustustega.
Isegi kui pagulaste vastuvõtmisega kaasnevad kulud oleksid suured, mida nad ei ole, tuleb neid maksta juba pragmaatilistel kaalutlustel. NATO ja ÜRO liitlased on panustanud oma uute liitlaste turvalisusse. Nad on saatnud siia vägesid, toetanud venevastaseid sanktsioone ja panustanud raha kohaliku taristu arendamiseks. Nüüd paluvad nad abi.
Samuti ei aita tõrjuv suhtumine kaasa riikide nagu Itaalia valmidusele tulevikus Baltikumi, Poola ja teiste idariikide soove tõsiselt võtta, eriti kui nende riikide avalikkus mässab kogu Euroopat haaranud probleemi lahendamise väikese kübemekese vastu. Maailm, kus valitseb isekus, on halb väikestele, nõrkadele ja vaestele riikidele, eriti kui neil on halvad naabrid.
Samuti peaksid rahvad nagu eestlased, lätlased, leedukad, poolakad, tšehhid, slovakid, ungarlased ajaloolistel põhjustel mõistma, mida tähendab surmaga riskides põgeneda saatuse eest, mis hullem kui surm. Nüüd on teisedki samas olukorras- põgenedes barbaarsuste eest Eritreast, Süüriast ja teistest riikidest, kus elluviidavad koledused paneksid isegi Stalini käsilased kahvatuma. Nad vajavad solidaarsust. Jah, paljud neist migrantidest tulid vaid paremat elu otsima. Ja siis? Paljud nõndanimetatud idaeurooplased tegid mitte väga kaua aega tagasi sedasama.
On kustumatu häbi allikaks, et Suurbritannia, Rootsi ja teisedki valitsused saatsid 1945. aastal kommunismi eest põgenevad pagulased Stalini kätte surmamiseks. Ma loodan, et tulevikupõlved ei piidle retrospektiivselt samasuguse õudusega praegust kiuslikku, isekat ja ennasthävitavat mentaliteeti rahvaste poolt, kes peaksid ju paremini teadma...