Põgeniku šokk Soomes: arvasin, et mind pannakse vanglasse

Aafrika päritolu põgenikud Soomes Foto: SCANPIX

Joutseno lähedal asuv endine Konnunsuo vangla on Soome suurim põgenike vastuvõtukeskus.

Soomes asüüli taotlevad sisserändajad elavad endises vanglahoones, millest ei ole vangla mõjutused kadunud, edastab iltalehti.fi.

Üks sisserändaja sõnas Soome meediale, et kui ta esmakordselt nägi punastest tellistest hoonet, arvas ta sattuvat trellide taha.

«Olin šokeeritud, kuna arvasin, et mind pannakse vangi. Tegemist oli siiski põgenike majutusasutusega,» lausus sisserännanu.

Põgenikekeskuse juhi Jari Kähköneni sõnul tekitas ka talle vanglahoone kohandamine põgenikekeskuseks kahtlusi, kuid nüüd on see saadud tööle.

Sisekliima selles keskuses ei ole aga hea, sest erinevate etniliste gruppide vahel on pingeid, mis meenutavad vanglates aset leidvaid konflikte.

Möödunud nädala reedel toimus seal asüülitaotlejate vaheline kokkupõrge.

Albaanlasele kallale läinud venelast taheti transportida teise kohta, kui autot ründas umbes 30 albaanlast, kes lõhkusid kivide ja kaigastega auto aknaid. Nad said ka ukse lahti ja tahtsid venelase autost välja tõmmata, kuid keskuse töötajad sekkusid.

Olukord nõudis mitme politseipatrulli sekkumist.

«Tegemist oli ohuolukorraga, mis nõudis kiiret lahendamist,» teatas põgenikekeskuse juht Kähkönen.

Kähköneni sõnul tekkis sel suvel Soomes asüülitaotlejate puhul kaks uut joont.

«Esiteks suurenes üle Vahemere tulevate põgenike arv ning teiseks albaanlased, kes on enamjaolt majanduspõgenikud. Sel suvel on neid Soome saabunud umbes 600. Tegemist on üsna jõukate isikutega, kuna nad lähevad esmalt Kreekasse Ateenasse, kust ostavad pileti Finnairi lennule Soome Helsinkisse. Nende suhtes langetati otsus nad tagasi Albaaniasse saata,» selgitas põgenikekeskuse juht.

Joutsenos asuv põgenike vastuvõtukeskuse on nüüdseks ääreni rahvast täis. Seal elab üle 400 inimese 30 erinevast riigist, hoonesse mahuks tegelikult vaid 300.

«Me ei saa enam majutada, sest kõik kohad on täis. Majas on ka need 30 isikut, kes said koheselt väljasaatmisotsuse, kuid seda ei ole veel täide viidud,» lisas Kähkönen.

Põgenikekeskuse juhi teatel kehtivad keskuses karmid turvareeglid. Lisaks väljas olevatele turvakaameratele tahetakse turvakaamerad panna ka siseruumidesse.

Paika külastanud ajakirjanike sõnul on endises vanglas tehtud värskendusremont, kuid kuna hoone on ehitatud vanglaks, siis vangla maiku sellelt ära ei võta.

Joutseno lähedases põgenikekeskuses elavad ei saa anda intervjuud nägu katmata, sest isiku paljastumine võib seada ohtu ta pere.

Üks selles keskuses elavast põgenikust on Somaaliast läbi Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Rootsi Soome jõudnud 24-aastane Abridi-Sak.

«Kui ma nägin seda suurt hoonet, olin kindel, et mind pannakse vanglasse. Keskuse soome keele õpetaja teatas hiljem, et tegemist on tõesti endise vanglaga. Elame kongides,» lausus mees.

Abridi-Saki sõnul õpib ta innukalt soome keelt ja on tuleviku suhtes optimistlik.

Sisserännanu jaoks on aga Soome vaikne ääremaa ja loodus kummalised. Samuti see, et asustatud kohtade vahel on pikad vahemaad.

Konnunsuo vangla asub soisel alal, kuid mäekünkal. Joutseno on Soomes paik, kus on suviti kõige kõrgemad ja talviti kõige madalamad temperatuurid.

Konnunsuo põgenikekeskus asub Joutsenost 18 kilomeetri ja Lappenrantaast rohkem kui 20 kilomeetri kaugusel.

Seal elab ka Afganistanist pärit 20. eluaastates Tsid, kes saabus Soome läbi Prantsusmaa.

Tema sõnul talle meeldib Soome, kuna tal on turvaline. Talle meeldib ka Soome jahe kliima ja lumi, sest ta elas Afganistanis mägises piirkonnas, kus oli samuti lund.

Üle 70 protsendi põgenikekeskuse elanikest on noored, heas kehalises vormis mehed. Sama kehtib ka teistes Euroopa põgenikekeskustes elavate asüülitaotlejate kohta.

«Tegemist on loogikaga, sest noor mees saab rasketes tingimustes paremini hakkama kui näiteks ema ja laps. Põgenike teel on mitmeid takistusi ja ohte,» nentis põgenikekeskuse juht Kähkönen.

Põgenikekeskuses on köök, pesemisruumid ja WCd, suur spordisaal, jõusaal ja väljas jalgpalliväljak.

Soome suurimas põgenikekeskuses elavate sisserändajate asüülitaotlus vaadatakse läbi 6- 12 kuu jooksul.

Kähköneni sõnul peaks seda protsessi kiirendama, sest siis kuluks vähem riigi ja maksumaksjate raha.

Pilti vaata siit.