/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/10/24/805600t1h12e9.jpg)
Rootsi loodab leppida Ecuadoriga kokku õiguskoostöös, mis avaks Rootsi prokuröridele võimaluse küsitleda WikiLeaksi asutajat Julian Assange'i seoses talle esitatud vägistamissüüdistustega, teatasid esmaspäeval ametiisikud.
Rootsi loodab õigusabilepet Ecuadoriga veel enne jõule
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me loodame kokkuleppele jõuda varsti. Me loodame kokku leppida kindlalt enne jõule,» ütles Rootsi justiitsministeeriumi ametnik Cecilia Riddselius.
Rootsi ja Ecuadori ametiisikud kohtusid esmaspäeval Stockholmis esimest korda, et välja töötada üldine lepe õiguskoostööst kahe riigi vahel.
Riddselius rõhutas, et lepe ei ole seotud konkreetselt Assange'i juhtumiga.
«Tegemist on üldise kriminaalasju puudutava õigusabileppega, mis lubab mõlema riigi võimudel teineteist aidata,» lausus ta.
Ecuador on nõudnud sellise leppe jõustumist enne, kui lubab Rootsi prokuröridel usutleda Assange'i, kes varjab end alates 2012. aastast Ecuadori saatkonnas Londonis.
Rootsi prokurörid tegid märtsis ettepaneku küsitleda Assange'i Londonis, loobudes oma varasemast nõudmisest, et ta tuleks Rootsi andma vastust talle 2010. aastal esitatud süüdistustele.
Pakkumist nähti potentsiaalse läbimurdena kohtuasjas, mis on olnud ummikus pea viis aastat. Ent Quito keeldus lubamast sellist kohtumist enne kahepoolse õigusabileppe sõlmimist.
Assange'i vastu Rootsis esitatud neljast süüdistusest kaks aegusid 13. ja üks 18. augustil.
Üks süüdistuspunktidest puudutas seksuaalset kallaletungi, teine ebaseaduslikku sundi ja kolmas seksuaalset ahistamist.
WikiLeaksi asutaja üle on endiselt võimalik õigust mõista tõsisema vägistamissüüdistuse alusel, mis kehtib kümme aastat, aegudes aastal 2020.
44-aastane austraallane, keda saatkonnast lahkudes ootab vahistamine, on kõiki süüdistusi eitanud. Assange kardab, et Stockholm võib ta välja anda USA-le, kus teda ähvardab kohus 750 000 salastatud sõjalise ja diplomaatilise dokumendi lekitamise eest 2010. aastal.