Väljaande Iltasanomat andmetel sai kuriteo toime pannud islamistliku rühmituse Taliban liige Soomes elamisloa.
Soome annab erandkorras kuriteo toime pannud migrantidele asüüli
Soome seaduse kohaselt saab kuritegusid toime pannud välismaalastele anda erandkorras elamisloa või ajutise turvapaiga.
Tavapäraselt ei anna Soome võimud asüüli ega Soomes elamiseks vajalikke dokumente neile sisserännanutele, kes on sõjakuritegusid või teisi kuritegusid toime pannud.
Soome migratsiooniameti asüüliosakonna juhi Esko Revo sõnul ei ole Soome seadustes täpselt määratletud, millised on kuriteod, mille puhul Soomes asüüli ei saa.
«Tegemist peab olema millegi raskemaga, kui lihtsalt kallaletung. Näiteks peksmine, mille tagajärjel isik jääb vigaseks või sureb, vägistamine, inimrööv, narkokuritegu või vargus,» selgitas asjatundja.
Kuriteo korda saatnud sisserännanu saab jääda Soome juhul, kui ta elu on ohus, teda ähvardab piinamine, jälitamine, surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemine. Sel juhul saab see isik Soomes ajutise elamisloa.
«Me ei saa seliseid isikuid nende asukohamaale tagasi saata ka siis, kui nad on seal midagi väga julma ja kriminaalset korda saatnud. Igal aastal vaatavad migratsiooniametnikud selle isikuga seotu uuesti üle ja langetavad otsuse, kas pikendavad elamisluba või mitte,» selgitas Repo.
Just selline juhtum on Afganistanist Soome saabunud Talibani endise võitlejaga, kuna ta elu on Afganistanis ohus.
Soome on saabunud Afganistanist ka neid isikuid, kes on kuulunud Afganistani armee ridadesse ning kes on elanikke piinanud ja hukanud.
Samuti on neid, kes on kuulunud mõnda teise äärmusrühmitusse.
Repo tõi näite isiku kohta, kes enne Soome saabumist anti oma kodumaal kuriteos süüdistatuna kohtu alla. Ta sai Soomes ajutiselt asüüli ning ta anti Soomes uuesti kohtu alla, kus ta süüdi mõisteti.
Sel aastal on Soomes antud ajutine elamisluba neljale välismaalasele, kellel on kuritegelik minevik, kuid kelle elu on ohus. Möödunud aastal oli selliseid isikuid kolm.
Nad saabusid Soome Aafrikast, Lähis-Idast ja Ida-Euroopast.
Revo sõnul on väga keeruline teha kindlaks, kas Soome sisserännanu on kuskil mujal varem kuritegusid korda saatnud.
«Sellised isikud varjavad oma minevikku ja sageli ei ole neil korralikke isikut tõendavaid dokumente,» jätkas soomlane.
Soome migratsiooniamet otsib migrantide kohta taustaandmeid humanitaarorganisatsioonide abil.