/nginx/o/2015/09/02/4444401t1h807b.jpg)
Balkani riikidest Saksamaale pürgivate inimeste arv on sel aastal plahvatuslikult kasvanud.
Balkani migrandid vigastavad end, et saada Saksamaal elamisluba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli lõpu andmetel on Serbiast, Kosvost ja Albaaniast saabunud esitanud Saksamaal 79 000 turvapaigataotlust, samas kui möödunud aastal oli nende arv alla 20 000, edastab AFP.
Saksa migratsiooniametnike teatel kasutavad sisserändajad aina kavalamaid viise, kuidas Saksamaale jääda.
Kui Süüriast tulnuid ohustab sõda ja selle alusel on asüülitaotlus põhjendatud, siis Balkani riikidest saabujatel on probleemideks vaid töötus ja vaesus, mille alusel ei saa Saksamaale jääda.
Saksamaa on andnud elamisloa vaid 0,2 protsendile Balkanilt saabunutele.
Balkani põgenikud on hakanud ära kasutama süürlaste rasket olukorda ning hankinud endale Süüria passi. Süürlased saavad praegu põhimõtteliselt esitada turvapaigataotluse ükskõik millises Euroopa Liidu riigis.
Saksa ja Albaania politsei andmetel on albaanlased hakanud enne Saksamaale liikumist end meelega vigastama, kas siis relvade või lõhkeaine abil.
Teada on juhtumeid, milles albaanlased on pannud lõhkeainet oma koju või autosse, näitamaks kohalikele võimudele, et nende elu on ohus.
«Üks mees jõudis juba Saksamaale minna, kui ilmnes, et tegemist oli lavastusega,» teatas Albaania Tirana politsei pressiesindaja Ardi Bide.
Osa Balkani päritolu isikuid on tellinud ajakirjanikelt lugusid või andnud intervjuusid, milles nad teatavad väljamõeldud ohtudest.
Albaania, Kososvo ja Serbia politsei teatel võidakse mõnedes ELi riikides neid artikleid ja intervjuusid võtta tõe pähe ja anda nendele viidates elamisluba.
Enamikus riikides tuleb sisserändajatel läbida bürokraatia kadalipp ja tõestada, et nende elu on ohus.
Euroopas on juba mõnda aega kestnud migrandikriis Lähis-Idas ja Aafrikas aset leidvate sõjaliste konfliktide tõttu, mille eest põgenevad tuhanded inimesed, kuid on ka majanduspõgenikke, kes pärinevad Euroopa vaesematest piirkondadest.