/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/07/08/55428t1h1f88.jpg)
Venemaa peab nõudma välja oma osa Arktika rikkalikest maapõuevaradest, ütles julgeolekunõukogu sekretär reedel erakorraliselt Jäämeres Franz Josephi maal peetud istungil.
Venemaa nõuab oma osa Arktika maavaradest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Naftaekspordilt maailmas teisel kohal olev Venemaa võistleb Kanada, Taani, Norra ja USA-ga Arktika nafta, gaasi ja väärismetallide pärast, mis muutuvad jääkatte kahanedes üha kättesaadavamaks.
Venemaa julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev kutsus Jäämere saarele kaitse- ja siseministri ning parlamendi mõlema koja spiikrid, teatasid Vene uudisteagentuurid. Tavaliselt peab nõukogu istungeid Moskvas.
Venemaa väidab, et suur osa Arktika merepõhjast kuulub talle, sest see ala on Siberi mandrilava pikendus.
«Arktikast peab saama Venemaa peamine strateegiliste maavarade baas,» ütles ta.
Patrušev rõhutas, et võistlus Arktika riikide vahel ägeneb ning Venemaa peab tugevdadma transpordiühendust oma Arktika piirkondade vahel.
Kanadal, Norral, Venemaal, USA-l ja Taanil Gröönimaa näol on valdused teisel pool põhjapolaarjoont ning nende majandustsoonid ulatuvad rannikust kaugele põhja.
Venemaa väitel kuulub talle veelgi suurem osa, kuna merepõhja mööda kulgev Lomonossovi ahelik on Siberi mandrilava pikendus.
ÜRO mereleppe järgi peab Arktikaga piirnev riik, mis nõuab piirkonnast senist suuremat osa, esitama taotluse ÜRO mandrivala piiride komisjonile.
Vene geoloogide hinnangul sisaldab Arktika merepõhi vähemalt 9-10 miljardit tonni kütust, mis on peaaegu sama palju kui kõik Venemaa praeguse varud kokku.