Süürlased põgenevad kodusõja eest Türki, Iraaki, Liibanoni, Jordaaniasse ja Euroopasse, kuid kuhu nad ei lähe, on lõuna pool asuvad rikkad naftariigid.
Miks Süüria põgenikud ei lähe rikastesse Pärsia lahe riikidesse?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. september 2015, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärsia lahe ääres asuvates riikides ei ole ühtegi Süüriast pärit põgenikku, edastab mtv.fi.
Nafta ja maagaasi tõttu jõukatel riikidel oleks võimalik neid aidata, kuid poliitilistel põhjustel nad seda ei tee.
Neisse riikidesse on varem põgenenud palestiinlasi, liibanonlasi ja iraaklasi, kuid neisse ei ole suhtutud kui põgenikesse, vaid kui vajalikku tööjõudu.
Süürlaste suhtes ollakse neis riikides teistsugusel seisukohal Süüria mineviku pärast.
Süüriat pikka aega juhtinud Hafez al-Assad ja praegu võimul olev Bashar al-Assad on olnud pikka aega Saudi Araabiale pinnuks silmas. Al-Assadi perekond kuulub Süüria alaviitide vähemuse hulka ja Pärsia lahe ääres peetakse alaviite ketseriteks ehk ususalgajateks.
Süüria kodusõjas toetavad Pärsia lahe riikide sunniidid Al-Assadi vastast opositsiooni.
Al-Assadi pere ja üldiselt süürlaste vastasuse taga on ka Süüria ja Iraani lähedased suhted. Šiiitide juhitav Iraan on laiendanud Lähis-Idas oma poliitilist haaret organisatsiooni Hezbollah abil. Saudi Araabia peab Iraani oma suurimaks vaenlaseks.
Süüriast on teistesse riikidesse põgenenud nii šiiite, sunniite, kristlasi kui kurde.
Pärsia lahe riikide äärmuskonservatiivsed juhid kardavad, et erinevatesse uskudesse kuuluvad põgenikud võivad ka seal kaasa tuua midagi Araabia kevade sarnast.
Saudi Araabias peetakse süürlasi ohtlikumaks kui džihadistidest araablasi.
Pärsia lahe riikide arvates ei tuleks süürlastest põgenikud seal toime ka selle tõttu, et neis riikides on elatustase kõrge ja põgenikel ei ole raha äraelamiseks. Samuti on põgenikel psühholoogilised traumad, mis takistavad neil sealsetesse ühiskondadesse sulandumast.
Pärsia lahe riigid on seega oma piirid süürlastele sulgenud, kuid samas võetakse vastu Kagu-Aasiast pärit odavat tööjõudu.
Pärsia lahe riigid ei ole allkirjastanud 1951. aasta Genfi põgenikekonventsiooni, mis sätestab põgenike õigused ja kohustused.
Pärsia lahe riigid on oma nulltolerantsi leevendanud sellega, et on andnud miljoneid dollareid humanitaarkriiside leevendamiseks.
Lääneriigid ei ole Pärsia lahe riikide suhtumist Lähis-Ida põgenikesse kritiseerinud, sest nende riikide käes on «kütuserelv».