Balti riikide uurivad ajakirjanikud paljastasid Kremli pehme võimu tööriistu

Maksim Reva Sinimägede memoriaali juures Grenaderi mäel. Foto: Mihkel Maripuu

Balti riikides tegutseb üle 40 Venemaa rahastatava valitsusvälise organisatsiooni, kes kaitsevad siin Kremli huve, leidsid Balti riikide uurivad ajakirjanikud põhjaliku uurimustöö tulemusena.   

«Balti riikides on avalik saladus, et Venemaa toetab rahaliselt kohalikke valitsusväliseid organisatsioone, kes kaitsevad selle poliitikat Eestis, Lätis ja Leedus. Ainus küsimärk on, kui helde see toetus on,» sõnastasid väljaandes Re:Baltica ilmunud uurimuse autorid oma eesmärgi.

Enam kui aasta kestnud töö tulemusena, mille käigus uurisid kolme Balti riigi ajakirjanikud (Eesti ajakirjanikest osales uurimistöös Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu - toim) koos Vene kolleegide abiga Venemaa pehme jõu kehtestamist Lätis ja naaberriikides, leiti, et Balti riikides tegutseb vähemalt 40 organisatsiooni, mis saavad raha Venemaa riiklikest fondidest ja kaitsevad Venemaa huve.

Kokku said need organisatsioonid autorite andmetel kolme aasta jooksul vähemalt 1,5 miljonit eurot. Autorid märgivad, et tegu on konservatiivse arvutusega. Näiteks ei kajastu selles numbris võimalikud sularahaülekanded ja valitsusväliste organisatsioonide rahastamine Venemaa-sõbralike ettevõtete ja eraisikute kaudu.

Teabekeskuse kõrval tuuakse artiklis Venemaa riiklikest fondidest raha saavate organisatsioonidena nimeliselt välja veel Natsivaba Eesti ja Integratsioonimeedia Grupi, Paldiski Raadio Liidu ja Altmedia.

«On võimatu öelda täpset summat, mida nad saavad Venemaa riiklikest fondidest, sest osa raha saajaid ei deklareeri seda oma aastaaruannetes,» tõid autorid artiklis välja veel ühe põhjuse, miks täpset summat on keeruline välja tuua. 

Ajakirjanike sõnul on Kremli-meelsete valitsusväliste organisatsioonide taktika Baltikumis riigiti pisut erinev, kusjuures kõige aktiivsemad ollakse Lätis. Eesti puhul toovad autorid välja üheksa siin tegutsevat organisatsiooni ja ühe eraisiku – Maksim Reva. Väidetavalt said organisatsioonid kolme aasta jooksul toetusi 710 000 eurot.

Suurima toetuse saajaks nimetasid autorid Inimõiguste Teabekeskust, tuues välja ka selle, et Eesti julgeolekuteenistused peavad organisatsiooni Vene agendiks, mida keskus aga eitab.  Keskuse juhi Aleksei Semjonovi saavad nad osa rahast Venemaa saatkonnalt, Russki Mirilt ja kaasmaalaste fondilt, kuid ka teistelt saatkondadelt. Konkreetseid riike artiklis aga ei nimetata. Artiklis märgitakse, et teabekeskus saab raha ka Tallinna linnavalitsuselt, mille linnapead Edgar Savisaart nimetatakse Re:Baltica artiklis Vene-meelseks.

Teabekeskuse kõrval tuuakse artiklis Venemaa riiklikest fondidest raha saavate organisatsioonidena nimeliselt välja veel Natsivaba Eesti ja Integratsioonimeedia Grupp, Paldiski Raadio Liit ja Altmedia.

Artikli autorite teatel jõuab Venemaa riiklikest fondidest – sellisteks fondideks on Russki Mir, välismaal elavate kaasmaalaste õiguste kaitse fond, Rossotrudnitšestvo, Gortšakovi avaliku diplomaatia fond - eraldatav raha Balti riikides kitsa ringkonna kätte, kes sõltuvad suuresti Kremlist. Paljud neist on seotud Kremli-meelsete erakondadega ning pole välistatud, et osa fondidest raha saavaid eraisikuid toetavad ka sääraste erakondade tegevust.

Läti julgeolekuteenistuse juhi Normunds Mezvietsi sõnul on Balti riikides Kremli huvides tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide eesmärgiks mõjutada avalikku debatti ja ühiskonda. «Neid kasutatakse informatsiooni mõjutamise agentidega ülesandega tekitada ühiskonnas sõnumeid, mis pooldavad Venemaa huvisid,» selgitas Mezviets.

Ingliskeelset tõlget Re:Baltica artiklist saab lugeda siit.