/nginx/o/2008/09/13/74224t1h0613.jpg)
Soome suurim päevaleht Helsingin Sanomat viitab tänases juhtkirjas Eesti ja Soome presidentide seisukohtadele ja nendib, et naaberriigi poliitika kritiseerimine on tulutu.
Helsingin Sanomat: naabrite kritiseerimine on mõttetu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päevaleht viitab Soome ekspresidendi Mauno Koivisto äsja ilmunud raamatule, kus ta tunnistab, et tal oli kohati raske taluda Rootsi üleolevat ajakirjandust ja poliitikuid. Nüüd häirib aga rahvuslik peenetundelisus presidentide tasemel ka Eesti ja Soome üldiseid suhteid, kirjutas Helsingin Sanomat.
Samuti märgib leht, et Venemaa küsimuses kuuluvad Eesti ja Soome erineva ajalookogemuse tõttu ka Euroopa Liidus erinevatesse seltskondadesse.
«Soome on nende riikide hulgas, kes püüavad kõigist raskustest hoolimata teha idanaabriga võimalikult konstruktiivset koostööd. Eesti aga kuulub ELi nende uute riikide hulka, kelle arvates peaks EL läbirääkimistel Venemaaga igal juhul vastu hakkama.»
Soome president Tarja Halonen puudutas küsimust hiljutises usutluses telesaates A-studio, öeldes Eestit küll nimetamata, et mõned riigid elavad ikka veel läbi postsovetlikku traumat.
Ajalehe arvates ei pidanud Halonen tõenäoliseks, et naaberriigis võidakse sellist psühholoogilist selgitust pidada solvavaks.
Juhtkirjas viidatakse Eesti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele kui riigipeale, kes on saanud tuntuks poliitilise tundlikkuse ja tarmuka käitumise poolest.
YLE-le antud intervjuus kinnitas Ilves, et Eesti pole kunagi arvustanud teise euroliidu liikmesriigi välispoliitikat ja ei tee seda ka tulevikus. Samuti lisas Ilves, et Eesti ei arvusta teiste ELi liikmesriikide psüühilist seisundit.
Juhtkiri nimetas Ilvese sõnavõttu aga «sapiseks» ja «põhjendamatuks ülereageerimiseks».
Leht tunnistab, et Haloneni vihje psüühilisele seisundile oli küll põhimõtteliselt õige, kuid sobimatu viis erinevuste selgitamiseks.
«Tegemist on ju kahe teineteisele lähedase naabermaa presidentidega, mitte meedia ega poliitikute kraaklemisega, kus sobib rääkida soomestumisest või russofoobiast.»
Juhtkirja teises osas nenditi, et Eesti sisepoliitikas on karmimad ja otsekohesemad avaldused sagedasemad kui Soomes. Leht viitab Tallinna linnapeale ja Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele, kes vabandas Ilvese käitumise pärast ja leidis, et Eestist on saanud USA vasall.
Ajalehe arvates on vastuvõetamatu, et kahe riigi vahelistes suhetes kujuneks probleemiks presidentide omavaheline halb klapp. Helsingin Sanomat on seisukohal, et riigid peaksid leppima tõsiasjaga, et nii Soomel kui ka Eestil on «erinevatest ajaloolistest kogemustest tulenevalt erinev vaatenurk suhtumises Venemaasse» ning seda ei tohiks ka varjata.
Lehe hinnangul on mõlemal riigil õigus mõelda suhete kujundamisest Venemaaga nii, nagu targemaks peetakse, lisades et naaberriigi poliitika kritiseerimine pole küll keelatud, kuid siiski tulutu.