Prognoos: Venemaa tahab Valgevene nurka suruda

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksandr Lukašenka ja Vladimir Putin.
Aleksandr Lukašenka ja Vladimir Putin. Foto: SCANPIX

Kui Ukraina ja Valgevene jalgpallimeeskonnad möödunud nädalal Lääne-Ukrainas Lvivis vastamisi seisid, kandsid mõlema riigi fännid ühises rongkäigus plakateid kirjadega «Teie ja meie vabaduse nimel» ja «Südametunnistuse vennaskond».

Samuti võeti üles Venemaa presidenti Vladimir Putinit mõnitavad ebatsensuursed laulud ja loovutati verd haavatud Ukraina sõdurite tarbeks. Kaks nädalat varem vabastas Valgevene autoritaarne president Aleksandr Lukašenka kuus poliitvangi – žestiga, mida tõlgendatakse ilmselge sõnumina nii läänele kui Venemaale.

Kuigi Vene sõjaväelaste sekkumine Krimmis ja Ida-Ukrainas on toonud kaasa ootamatu jahenemise suhetes Minski ja Moskva vahel – ning samal ajal Valgevene lähedasema sõpruse lääneriikidega – pole Lukašenka kõiki sildu Venemaaga põletanud. Tema majandus sõltub selleks liialt Vene subsiidiumitest, samuti kuulub riik Euraasia liitu ja osaleb regulaarselt ühisõppustel koos Venemaaga. Kui seni on Moskva andnud Minskile omajagu laveerimisruumi, siis analüütikud arvavad, et lähiajal on see muutumas.

9. septembril saabub Minski Venemaa peaminister Dmitri Medvedev, ametlikult Euraasia Liidu tippkohtumisele. Vene väljaanded väidavad samas, et mehe tegelik eesmärk on teistsugune: anda Minskile teada, et see lõpetaks pendeldamise lääne ja Kremli vahel ning asuks Venemaa selja taha. Täpsemalt soovivat Moskva, et Lukašenka lubaks ehitada enda territooriumile Vene õhuväebaasi – seni on Valgevene sellest keeldunud. Riigi idaosasse plaanitavasse baasi tuleksid hävitajad Su-27 ja see lubaks Venemaal oma jõudu laiendada mitte ainult Ukraina, vaid ka Poola, Leedu ja Läti kohale.

Valmistutud on ka juhuks, kui Lukašenka ei anna järele. Valgevene analüütikute Arseni Svitski ja Juri Tsariki sõnul on Venemaal plaanid selle aasta oktoobris peetavate presidendivalimiste tarbeks. Nimelt näeb kava ette luua illusioon Kiievis Maidani väljakul toimunud rahutustest – misjärel saaksid riiki siseneda Vene väed ja taastada korra.

Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee esimees Aleksei Puškov on andud juba teada, et lääneriigid plaanivad järjekordsest värvilist revolutsiooni Lukašenka võimult eemaldamiseks. «Kremli-meelne meedia tegeleb aktiivselt Venemaa ja naaberriikide avaliku arvamuse ettevalmistamisega sõja, riigipöörete ja värviliste revolutsioonide jaoks,» kirjutas hiljuti Ameerikas elav vene ajakirjanik Ksenja Kirillova. Kõik see näib kui Lukašenkale suunatud hoiatus selle kohta, mis juhtub siis, kui ta keeldub koostööst.

Valgevene president on keeldunud tunnistamast Krimmi Venemaa osana ning mõnitas isegi Moskva loogikat: samamoodi võiks näiteks väita Mongoolia, et suur osa Venemaa territooriumist kuulub tegelikult talle. Samuti on president jäänud neutraalseks Donbassis toimuva suhtes ning kinnitanud, et ta ei lubaks eales kasutada Valgevenet mõne kolmanda riigi ründamiseks. Ta ütles ka, et Valgevenel puudub huvi olla osa Putini loodavast nn «Vene maailmast».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles