Eile suri 81-aastasena tuntud nõukogude ja vene ajaloolane ning poliitik Juri Afanasjev, kes muuhulgas 1980. aastate lõpus nõudis nõukogude võimudelt Molotovi-Ribbentropi pakti juurde kuuluvate salaprotokollide avalikustamist.
Suri MRP salaprotokollide avalikustamise üks nõudjatest Juri Afanasjev
15. september 2015, 01:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Afanasjevi surmast andis teada tema väimees Viktor Pritšesnjajev eilses Ehho Moskvõ raadiosaates, vahendas Vene uudisteportaal newsru.com.
Afanasjev sündis 5. septembril 1934. aastal Maina asulas, Uljanovski oblastis.
Kusjuures Afanasjev oli nii ajalooteaduste doktor kui ka loodusteaduste akadeemik.
1986-1991 oli Afansjev Moskva Riikliku Ajalooarhiivi Instituudi rektor. 1991-2004 juhtis ta Vene Riikliku Humanitaarülikooli, mille ta ise rajas.
Nõukogude ajal oli ta valitseva võimu suhtes kriitiline. 1980ndate lõpus kogus Afanasjev populaarust haritlaste seas oma artiklitega, milles ta kritiseeris valitsevat olukorda ajalooteaduses.
1989. aastal valiti ta Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressi, kus ta kuulus opositsioonilisse regioonidevahelisse saadikuterühma.
Afanasjev oli üks neist, kes nõudis nõukogude võimudelt Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist. Selle eest pärjas president Arnold Rüütel 2005. aastal teda Maarjamaa Risti IV klassi ordeniga.
1990. aastal lahkus ta Nõukogude Liidu Kommunistlikust Parteist, mille liige ta oli 1954. aastast saadik. Samal ajal sai temast poliitilise liikumise Tsiviilaktsioon liige. Samuti oli ta Demokraatliku Venemaa Liikumise rajaja ja kaasesimees, ent 1992 lahkus ta sealt erimeelsuste tõttu juhtkonnaga.
1991. aastal valiti Afanasjev Vene Föderatsiooni riigiduuma saadikuks. Kaks aastat hiljem teatas ta poliitikast lahkumisest.
Just Afanasjevilt on pärit väljend «agresiivne-kuulekas enamus». Ta vihjas sellega deputaatidele, kes vilistasid välja ja tegid lärmi, kui nõukogude rahvasaadikute kongressis võtsid sõna opositsiooni esindajad nagu näiteks dissident ja Nobeli rahupreemia laureaat Andrei Sahharov, Boriss Jeltsin, Gavriil Popov või Anatoli Sobtšak, ning hääletasid ülemnõukogu presiidiumi juhtnööride järgi.
Ühe oma viimastest intervjuudest andis Afanasjev aprillis Vene raadio Svoboda ajakirjanikele, kus ta rääkis, millises (tema sõnade järgi valusas) seisus on Vene ühiskond.
Katkend intervjuust:
«Ütlesingi «ühiskond», olgugi et mitte mingisugust Vene ühiskonda ei ole olemas. On ainult elanikkond. Veel hullem või tegelikult ongi juba nii - on olemas inimmass, mida ei saa nimetada ühiskonnaks. See inimmass on täieliku kaose tundetus seisundis. Kusjuures kaos mitte selles mõttes, et on majandusseisak, finantsolukord, kus rubla kukub, inflatsioon suureneb, elanikkonnal on reaalsissetulekud vähenenud pea kaks korda. Vaid kõige tähtsamas – vaimses mõttes.»