/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/09/18/4504885t1h392d.jpg)
Vene välisministeeriumi teatel teevad Moskvale muret teated, et Eesti valitsus otsustas mitte anda viiele Tallinna koolile luba õppekeele erandiks gümnaasiumiastmes.
Moskva kritiseeris Eesti otsust mitte anda viiele koolile venekeelse õppe erandiks luba
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme korduvalt väljendanud oma muret seoses Eesti võimude diskrimineeriva keelepoliitikaga meie kaasmaalaste suhtes,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.
«Eesti valitsuse otsus, mis läheb vastuollu rahvusvaheliste inimõigusinstitutsioonide soovitustega seoses etniliste vähemuste õigustega säilitada ja arendada oma keelt, tõestab taaskord taoliste hinnangute olulisust,» lausus Zahharova.
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul ei ole põhjendatud Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlused lubada Narva täiskasvanute kooli, Tallinna Haabersti Vene gümnaasiumi, Tallinna Kesklinna Vene gümnaasiumi, Tallinna Linnamäe Vene lütseumi, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi ja Tallinna Tõnismäe reaalkooli gümnaasiumiastmes venekeelset või 50 protsendi ulatuses eesti- ja 50 protsendi ulatuses venekeelset õpet.
Valitsus otsustas neljapäeval mitte anda viiele Tallinna koolile luba õppekeeleerandiks gümnaasiumiastmes ehk 10.-12. klassis, sest tulemused näitavad, et koolid saavad hakkama 60 protsendi ulatuses eestikeelse aineõppe läbiviimisega.
Narva Täiskasvanute gümnaasiumi osas jätkub arutelu, et tagada sealsetele eripärastele õppuritele nii hea keskharidus kui ka eesti keele oskus. Ministeerium analüüsib koos Narvaga kooli reaalseid vajadusi ning koostab tegevuskava gümnaasiumi toetamiseks õpilaste eesti keele oskuse parandamisel.
Gümnaasiumiastmes eestikeelsele aineõppele ülemineku otsus võeti vastu juba 1990. aastatel. Põhikoolis jääb õpe venekeelsetele lastele emakeelseks.