/nginx/o/2014/03/04/2871340t1heeee.jpg)
Esimest korda pärast Nõukogude Liidu lagunemist vaatab USA kaitseministeerium üle ja kaasajastab oma tegevusplaanid juhuks, kui peaks tekkima relvakonflikt Venemaaga, kirjutab ajakiri Foreign Policy, märkides, et need plaanid hõlmavad ka Balti riike.
Pentagoni plaanid peegeldavad uut, Krimmi annekteerimise järgset geopoliitilist reaalsust, milles Venemaa ei ole enam potentsiaalne partner, vaid potentsiaalne oht.
«Arvestades julgeolekukeskkonda, arvestades Venemaa samme, on muutunud ilmseks, et meil on vaja kaasajastada plaanid, mis meil on reageerimiseks igasugusele potentsiaalsele agressioonile NATO liikmete vastu,» ütles üks plaanide kaasajastamisega kursis olev kõrge Pentagoni ametnik.
«Venemaa invasioon Ida-Ukrainasse pani USA-d tegevusplaanidelt tolmu pühkima,» ütles endine asekaitseminister Michele Flournoy. «Need (plaanid - toim.) on üsna vananenud.»
Uutes plaanides keskendutakse kahele suunale. Üks keskendub sellele, mida USA saab teha osana NATOst, kui Venemaa peaks ründama üht alliansi liikmesriiki. Teine suund kaalub Ameerika samme väljapool NATO vihmavarju.
Mõlemad variandid keskenduvad Venemaa võimalikule sissetungile Balti riikidesse, seda stsenaariumi peetakse kõige tõenäolisemaks.
Samuti keskendutakse mitte traditsioonilisele sõjapidamisele, vaid hübriidtaktikale, mida Venemaa kasutas Krimmis ja Ida-Ukrainas.
Pentagon ei näe ette stsenaariumi, mille puhul Venemaa ei suudaks hõivata esimesena mõnd Balti riiki. Seega on USA kaitseministeeriumi eesmärk heidutada - kaitseminister Ashton Carter teatas sel suvel, et USA saadab mitukümmend tanki, soomukit ja haubitsat Balti riikidesse ja Ida-Euroopasse -, ja kui see ebaõnnestub, siis võtta NATO territoorium tagasi.
Pentagon kaalub ka erinevaid hübriidsõja stsenaariumeid ning isegi tuumasõda.
«Kui vaadata Venemaa avaldatud (sõjalist) doktriini, siis ma usun, et inimesed mõtlevad taktikaliste tuumarelvade kasutamist viisil, mida pole mõeldud juba palju aastaid,» ütles kõrge kaitseametnik. «Doktriin ei tähenda kindlasti seda, et nad seda teevad, kuid oleks vastutustundetu mitte mõelda ka need küsimused läbi.»
Seni on Pentagoni plaanid lihtsalt plaanid, kuid need on ka signaalid Venemaale, et USA ei istu käed rüpes, ning kongressile, et Ameerika välispoliitika prioriteedid on drastiliselt muutunud pärast viimast kaitseülevaadet, mis avaldati Ukraina kriisi arenemise ajal ning mis peaaegu ei maininudki Venemaad.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)