Jaapani parlamendis laupäeval heaks kiidetud uue julgeolekuseaduse elluviimine võib osutuda kodu- ja välismaise ägeda vastuseisu tõttu keeruliseks, usuvad analüütikud.
Jaapani uue julgeolekuseaduse rakendamine võib osutuda keeruliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uue seaduse kohaselt võib Jaapani vägesid esmakordselt pärast Teise maailmasõja lõppu kasutada välisriikides lahingumissioonides.
Seaduse vastuvõtmine vallandas Jaapanis tänavameeleavaldused, millest on osa võtnud kümneid tuhandeid inimesi, ägedat vastuseisu on väljendanud mõlemad Koread ja Hiina.
Seadus annab valitsusele volitused sõjaväe saatmiseks väliskonfliktidesse liitlaste kaitseks ka siis, kui Jaapanit ennast ei rünnata. Peaminister Shnizo Abe sõnul on seadus vajalik kaitseks Hiinast ja Põhja-Koreast lähtuvate ohtude vastu, kuid vastaste sõnul võib seaduse ebamäärane sõnastus tõmmata riigi kaugetesse konfliktidesse.
«Oodatust jõulisema vastuseisu järel kasvavad spekulatsioonid, et uut seadust oleks poliitiliselt keeruline kasutada,» ütles Nihoni ülikooli politoloogiaprofessor Tomoaki Iwai. «Avalikkuse toetus Abe valitsusele kahaneb seoses kahtlusega, kas seadus on vastavuses Jaapani põhiseadusega.»
Avalikkuse toetus Abe valitsusele langes pühapäeval avaldatud Kyodo Newsi küsitluses 38.9 protsendile, enamik vastanuist oli uue julgeolekuseaduse vastu.