/nginx/o/2009/11/27/273841t1h96c7.jpg)
Poola raadio kodulehe teatel tegi Venemaa ettepaneku rajada Teise maailmasõja ajal tapetud Poola sõjaväelaste massilise tapmise mälestuseks Katõni muuseum.
Katõni massimõrv võib jõuda muuseumisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väidetavalt tegi vastava ettepaneku Poola kultuuriministrile Bogdan Zdrojewskile tema Vene kolleeg Aleksander Avdejev. Zdrojewski sõnul on kavas ka Poola ohvitseride kalmistu taastamine Tveri oblastis asuvas Miednojes, kus NKVD tappis 1940. aastal üle 6000 Poola ohvitseri, kirjutas thenews.pl.
70 aasta eest toimunud veretöö tõusis taas maailma huviorbiiti 10. aprillil Smolenskis juhtunud lennukatastroofi tõttu, milles hukkus Poola president Lech Kaczyński ja veel 95 inimest. Paradoksaalsel kombel oli Poola ja Venemaa suhetes uut algust lootev Poola riigipea ning teda saatev delegatsioon teel mälestusüritusele, et meenutada Katõni metsades tapetud kaasmaalasi.
Pärast seda kui NSV Liit oli vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile okupeerinud 1940. aastal Poola idaosad ja vahistanud muuhulgas sealsed haritlased, riigitöötajad ja sõjaväelased, võttis NLKP poliitbüroo vastu 22 000 vangi hukkamisotsuse.
Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas lasti maha tuhandeid Poola ohvitsere ja politseinikke. Lisaks hukati neid üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes.
Pärast NSV Liidu taganemist kujunes Katõnist propagandistlik sümbol. Poola okupeerinud natsionaalsotsialistliku Saksamaa väeosad teatasid, et on avastanud NKVD poolt hukatute massihaua, kuid NSV Liit lükkas veretöö sakslaste kaela. Teise maailmasõja lõppedes kujuneski sellest niiöelda ametlik versioon, kuid poolakatele oli tõde teada ja seetõttu otsustasid kommunistlikud võimud Katõnist rääkimise üldse keelata.
NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi alles 13. aprillil 1990. aastal, kui kommunistliku impeeriumi viimane juht Mihhail Gorbatšov teatas, et Katõni veresauna pani Jossif Stalini käsul ning kommunistliku partei ja valitsuse tippjuhtide isiklikul heakskiidul toime NKVD. Sellele vaatamata ei kuulutanud toimunut inimsusevastaseks kuriteoks ja leiti, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.