/nginx/o/2010/10/29/456701t1h301f.jpg)
Euroopa Liidu maad leppisid Brüsselis toimuval Euroopa Ülemkogul kokku uutes euroala reeglites, mille eesmärk on ära hoida uue finantskriisi puhkemine.
ELi juhid leppisid kokku eurotsooni kriisireeglites
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luuakse alaline fond kriisi sattunud euromaade abistamiseks, ühtlasi antakse ELile õigus kontrollida riikide eelarveid, kirjutas BBC. Sellega tahetakse sundida eurotsooni kuuluvaid riike hoidma oma eelarvemajandus korras ja ennetada probleeme, mis ohustavad kogu euroala.
ELi ametnike sõnul kukkus eurotsoon sel aastal peaaegu kokku, sest säärast mehhanismi ei olnud seni olemas.
Uute reeglite raames on ELi ametiisikutel õigus hoiatada liikmesriike näiteks kinnisvaramullide eest ja määrata karme trahve riikidele, mis liiga palju laenavad ja kulutavad.
Saksamaa tahab muudatused viia sisse ka ELi alusdokumenti Lissaboni leppesse, kuid mitmed maad on sellele vastu.
Alaline kriisifond tuleb ajutise reservi asemele, mis loodi tänavu kevadel seoses Kreeka võlaprobleemidega. Saksamaa arvates saab kriisifondi alaliseks muuta aga vaid juhul, kui see lisataks Lissaboni leppesse. Praegune leping sisaldab klauslit, mis keelab ELi liikmesriikidel üksteist rahaliselt hädast välja aidata.
Kuna Lissaboni leppe ratifitseerimine võttis ligi kümme aastat aega, on paljud riigid dokumendi muutmisele vastu, sest see võib taas sarnase protsessi algatada.
ELi presidendile Herman Van Rompuyle anti ülesanne teha selgeks, kas kriisifondi on võimalik luua ilma selleta, et iga liikmesmaa lepet uuesti ratifitseerima peaks.