Gröönimaa võimude teatel on kliimasoojenemine ja sellest tingitud liustike sulamine hakanud Gröönimaale tooma aina enam turiste ning turismist on saamas suur sissetulekuallikas.
Gröönimaa sulavad liustikud meelitavad turiste
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. september 2015, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gröönimaal turismiga tegelevate isikute sõnul tahavad paljud näha oma silmaga, kuidas jää sulab ja seda jäädvustada, edastab mtv.fi.
«Gröönimaa on viimastel aastatel saanud tähelepanu osaliseks just kliimamuutuse tõttu. See on suurendanud siia saabuvate turistide arvu, mis on hea märk majanduslikust seisukohast,» arvas pealinna Nuuki hotelli Arctic juht Erik Bjerregaard.
Seni on Gröönimaad aastas külastanud umbes 70 000 turisti, kuid juba sel aastal on olnud märgatav turistide arvu kasv.
Kuna maailma mitmetes paikades, mis olid varem turistide seas populaarsed, on käimas sõjalised konfliktid ja sinna ei pääse enam, siis otsitakse uusi ja huvitavaid paiku, mis on turvalisemad ja vähem tuntud.
«Siin on uskumatult ilus ja puhas loodus, mida maailmas kuskil mujal ei leidu. See on segu Alpi maastikust ja jääst,» sõnas austerlane Michael Satke.
Ühendkuningriigist pärit Alex Blampiedi arvates ei ole kuskil mujal maailmas võimalik jäädvustada jääd, lund ja jääkarusid nii nagu Gröönimaal.
Kalapüük ja kalatööstus on seni Gröönimaa suurim sissetulekuallikas, kuid turismi osakaal on kasvanud.
Gröönimaa turismiprojekti Visit Greenland juhi Salik Hardi sõnul on turism hakanud kalatööstuse kõrval mängima aina suuremat roll.
Maailmas on populaarsust kogumas ka Gröönimaa kunstnikud, kes jäädvustavad kliimamuutust ja liustike sulamist.
Kunstnik Miki Jacobseni sõnul edastab oma maalidega keskkonnas toimuva kohta sõnumeid ja tahab panna nendega inimesi mõtlema, et mis saab edasi.
«Igikelts sulab ja talviti sajab varasemast märgatavalt rohkem lund. Suvel on vahel nii soe nagu Mandri-Euroopas,» teatas kunstnik Mia Lindenhann.
Wikipedia: Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Põhja-Ameerikast kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.
Gröönimaa pindala on 2 166 086 ruutkilomeetrit ja elanike arv on üle 56 000.
Üle 80 protsendi Gröönimaast on kaetud igijää ja -lumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Saare keskosas on jääalune maapind kohati üle 300 meetrit allpool maailmamere taset. Jäävabu alasid on kokku 410 449 ruutkilomeetrit.