/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/10/03/4553333t1ha940.jpg)
Saksamaa tähistab laupäeval Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühinemise 25. aastapäeva.
Saksamaa tähistab taasühinemise 25. aastapäeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa Demokraatlik Vabariik lõpetas eksisteerimise 3. oktoobril 1990, kui selle viis liidumaad ühinesid Saksa Liitvabariigiga.
Ühinemisprotsess liikus kiiresti edasi, kuna Berliini müür oli aasta varem langenud.
/nginx/o/2015/10/03/4553337t1hc897.jpg)
Taasühinemise 25. aastapäev langeb ajale, mil Euroopa suurima majandusega riik seisab teelahkmel.
Tänavu on Saksamaale saabunud 600 000 asüülitaotlejat. Aasta lõpuks prognoositakse nende arvuks kuni miljon. Euroopa Liit on rändekriisi küsimuses lõhenenud. Saksamaa toetab jõuliselt põgenike "õiglast" jaotamist liikmesriikide vahel.
Kantsler Angela Merkel ja president Joachim Gauck, kes mõlemad kasvasid üles Ida-Saksa kommunismi tingimustes, osalesid äripealinnas Frankfurdis taasühinemise tseremoonial. Üritus kandis kõlavat pealkirja «Piiride ületamine».
Frankfurdis korraldatakse nädalavahetuse jooksul taasühinemise tähistamiseks 25 üritust. Berliin korraldab Brandenburgi värava juures tänavapeo.
/nginx/o/2015/10/03/4553327t1h33d7.jpg)
Gauck kutsus kõnes sakslasi keskenduma põgenikekriisile ja taasleidma sama vaimu, mis haaras riiki Berliini müüri langemise ja taasühinemise vahelisel aastal.
«Täna tähistame tolle aja julgust ja enesekindlust. Kasutame seda mälestust sillana,» ütles Gauck, endine Ida-Saksamaa teisitimõtlejast kirikuõpetaja.
«1990. aastal seisis meie ees samuti põhjendatud küsimus: «Kas me oleme väljakutseks valmis?» Ka siis ei olnud võtta ajaloost eeskujuks näidet. Siiski võtsid miljonid inimesed endale riikliku taasühinemise ülesande ja muutsid Saksamaa riigiks, mis on midagi enamat osade summast,» sõnas riigipea.
Merkel, kel täitub novembris kümme aastat kantsleriametis, ütles, et rändekriis on Euroopa Liidu jaoks epohhiline proovikivi.
«Kakskümmend viis aastat hiljem seisame põgenike teemal silmitsi suurte väljakutsetega. Meie, sakslased ei saa ka nüüd probleemi lahendada omapäi, vaid ainult koos Euroopaga õiglaselt koormat jagades ja muu maailmaga.»
/nginx/o/2015/10/03/4553325t1hce32.jpg)
Gauck väljendas mõistmist Ida-Euroopa riikide suhtes, kel pole võõraste lõimimise kogemust, mis on Läänes põlvkondade vältel tekkinud. «Me oleme näinud, et suhtumise muutus saab tulla ainult läbi pika ja vaieldava õppimisprotsessi. See omaksvõtt peaks muutma lihtsamaks teiste riikide kogemuste austamise.»
Ida- ja Lääne-Saksa liidumaade erinevus on veerandsajandi möödumisele vaatamata endiselt märgatav.
/nginx/o/2015/10/03/4553321t1hb4a5.jpg)
Kuuskümmend kuus protsenti sakslastest leiab, et taasühinemine oli õige otsus. Seitsekümmend üks protsenti endiste Lääne-Saksamaa liidumaade elanikest ja 83 protsenti endiste Ida-Saksamaa alade elanikest leiab, et kahe poole vahel on jätkuvalt «tõsised erinevused».